Ingrid Vooglaid
Koduõppe lähenemine TJEd
“Kui rahvas loodab, et võib olla tsivilisatsioonina harimatu ja vaba, ootab ta midagi, mida pole kunagi olnud ja ei saa kunagi olema.” Thomas Jefferson
Thomas Jeffersoni nimelisele pedagoogilisele metoodikale ehk inglise keeles Thomas Jefferson Education viidatakse enamasti lühendiga TJEd. Kuna inglise keelsel mõistel education on laiem tähendusväli kui eesti keelsel mõistel haridus, kasutan minagi siin lühendit TJEd.
Selles ettekandes toetun lisaks viidatud allikatele ka oma sünteesitud teadmistele loetud mitmete sadade kirjade põhjal TJEdMuse listist ning TJEdlähenemist kasutavate vanemate blogidest ja artiklitest ligikaudu viimase paari aasta jooksul. Olen teemaga tutvunud MTÜ Eesti Koduõppe Keskus jaoks, et osata nõustada Eestis oma lastele koduõpet pakkuvaid peresid.
Algus
Thomas Jeffersoni nimeline metoodika sai alguse siis, kui Oliver DeMille uuris George Wythe`i nimelise Ülikooli toimimise aluste välja töötamiseks George Wythe`i elulugu. George Wythe oli Thomas Jeffersoni mentor. Oliver DeMille kohandas GW rakendatud mentorluse põhimõtteid oma eriavajadustega poja õpetamiseks ning tema ja ta naise Rachel DeMille`i kirjutiste ja esinemiste põhjal on kujunenud TJEd koduõppe liikumine, peamiselt Ameerikas. Oliveril ja Rachelil on 8 last koduõppel kasvanud ja kasvamas.
Kellele sobib ja kellele mitte?
TJEd metoodika sobib eelkõige vanematele, kes on valmis ja huvitatud ise aktiivselt õppima, väga palju lugema ja arutama, last suunama ja motiveerima ise õppima ja avastama ning kelles endas on natukenegi liidri soont. Teiste koduõppe metoodikate meeldimiste järgi on TJEd lähedalt seotud vabaõppega (inglise keeles unschooling) ja klassikalise koduõppega (classical education), mis esmapilgul tunduvad absoluutsed vastandid, kuid TJEd lähenemises on harmooniliselt ühendatud, kuna reaalses elus kumbki ei saavuta oma ideaali teise toeta.
TJEd lähenemine ei sobi vanematele, kes soovivad elada passiivselt ja pigem järgida kellegi teise seatud piire, loevad vähe, ei armasta diskuteerida, ei usu oma lapsel mingit suurt potentsiaali olevat või tahavad nähtavaid tulemusi saada nüüd ja kohe. Sellistele vanematele ei sobi ka vabaõpe ega klassikaline koduõpe, eelistatud oleks üldse mitte koduõpet proovida.
Alused
Väga oluline roll TJEd lähenemises on inimese missioonil ehk tunnetusel, et iga inimene saab oma eluga maailma paremaks muuta. Kogu pedagoogiline metoodika ongi üles ehitatud sellele, et laps leiaks, mida tema tahab oma eluga teha ning et ta oleks täiskasvanuks saades igakülgselt suuteline oma valitud alale pühenduma ja ennast teostama. TJEd alternatiivne nimetus inglise keeles on Leadership Education, mis väljendab lootust, et selle lähenemisega kasvanud noortest kujunevad tulevase ühiskonna juhid ja eestvedajad.
Arengufaasid
TJEd metoodikas lähtutakse lapse õpikeskkonna kujundamisel ja suunamisel arengufaasidest. Nende vanuseline paigutus on tinglik, olulisem on järjekord. Kui lapsevanemad otsustavad oma lapse koduõppes kasutada TJEd lähenemist, soovitatakse neil kõigepealt endil varasemad faasid läbi käia ja jõuda vähemalt scholar faasi. Samuti olenemata lapse vanusest koduõppel alustamisel soovitatakse lasta lapsel kõigepealt läbida varasemad faasid neiks soodsat keskkonda luues ning siis liikuda faasi, kus ta vanuseliselt olla võiks. Faasid on:
1) Tuumfaas (Core), ligikaudu kuni 8. eluaastani. Tuumfaasi olulisim ülesanne on usk, et maailm on turvaline koht. Ükskõik, mis faasis vanemad või laps vanuseliselt koduõppega alustades olla võiks, kui neil on siin jäänud midagi puudu, siis igal juhul tuleks neil kõigepealt veeta aega tuumfaasi arengut soodustavate tegevustega ning jätkata nendega ka hilisemate faaside kõrval. See on kogu elu ja TJEd püüdluse tulevasi juhte kasvatada aluseks, sest inimene, kes ei usu endasse ja maailma põhimõttelisse turvalisusesse, kes ei ole õppinud eristama head ja halba, keda saadab pidev ärevus ja kel puuduvad alusharjumused igapäevaelus efektiivselt toimimiseks, ei saa juhtida ennast, oma perekonda, kogukonda ega laiemalt maailma millegi hea suunas. Tuumfaasis kasvab laps soojas turvalises pesas oma pere ja valitud sõprade keskel, on ümbritsetud hingelist ja emotsionaalset arengut toetavast kirjandusest, muusikast, lihtsatest igapäeva harjumustest ja kodustest toimetustest, vabast mängust. Siin ei ole kohta rangetele akadeemilistele õpingutele ega sunnile. Lapse sõbrad väljaspool kodu, keda vahel kardetakse võimaliku halva mõju pärast, haaratakse perekonna osaks, nii et ennem saab kahjustavast perest pärit laps ja tema vanemad omale uue tugikeskkonna, kui et oma laps lastaks kontrollimatult võõrasse keskkonda. Selles faasis laste vanemaid innustatakse kohandama eluviisi pere- ja kodukeskseks ning mitte välise meelelahutuse, ringide jms-ga üle pingutama. Tuumfaasi kirjeldamisel on muu hulgas lähtutud Maria Montessori pedagoogikast.
2) Õppimise armastus (Love of learning), ligikaudu 8.-12. eluaastal. Õppimise armastuse faas ja mõneti ka tuumfaas on see osa TJEd lähenemisest, mida võib samastada vabaõppega. See on aeg, mil laps õpib mänguliselt ja oma huvist lähtudes võimalikult paljudes valdkondades ja viisidel maailma kohta. Siin õpib laps, et maailm on pööraselt huvitav koht, kus on tohutult palju avastada ja uurida ja teada saada ja teha. Siin ei tohiks sundida last ühe kindla huviala juurde püsima jääda ja huvialade vahel valima. Pigem peaks ta just saama proovida nii palju erinevaid valdkondi kui võimalik, et leida, mis teda huvitab ning luua seoseid tulevasteks õpinguteks. Kui last sunnitakse ühe ala juurde jääma, sellele rangelt pühenduma ja muust loobuma, siis hakkab ta õppimist ja kõike õppimisega seonduvat vihkama. Selles faasis lapse vanemate ülesanne on luua keskkond, kus on, mida rõõmuga avastada ja leida lapse huvisid toetavaid materjale, väljasõitude võimalusi, aidata lapsel uurida. Väga oluline on vanemate eeskuju ise oma huvialadega tegelemises. Piirideta segamini on siin mäng ja õppimine. Laps võib mingisse valdkonda süvenedes vajadusest rohkem teada saada õppida lugema ja kirjutama ning kirjutada sellest oma raamatu. Peale antud valdkonnas huvi rahuldamist võib ta suunduda hoopis millegi muu juurde ja tegeleda näiteks maja taga tiigis konnakulleste uurimisega. Aja jooksul hakkab mäng järjest rohkem asenduma õppimisega, kuid seda tulenevalt lapse kasvavast huvist.
3) Õpilase (scholar) faas, ligikaudu 12.-16. eluaastal. Selle faasiga algab osa, mis sobib kokku klassikalise koduõppega. Siin hakkab laps järjest süsteemsemalt ja püsivamalt õppima konkreetsetes valdkondades. Osad vanemad rõhutavad, et õpilase faas peaks õppimise armastuse faasis oleva lapse jaoks olema nagu kõrge auhind, millesse pääsemist tuleb paluda ja mis tuleb välja teenida. Selleks seotakse õpilase faasiga lapse jaoks soovitavad privileegid, näiteks oma aja ja ruumi puutumatus, kus lapsel on õigus keelduda perega välja minemisest või külaliste tulekul oma toast välja tulemisest selleks, et pühenduda oma õpingutele. Sellega soovitakse anda märku, et õppimine on tähtis, tähtsam kui meelelahutus ning püütakse võimalikult vähe õpilast õpingutest kõrvale tõmmata. Samuti seotakse erinevate faasidega erinevad kodused ülesanded, õpilase faasiga kaasneb suurem vastutus ja seega ka vabadus oma ülesande täitmisel. Õpilasele võidakse anda näiteks vastutus hoolitseda kogu pere hommikusöögi eest kindlatel nädalapäevadel ja vabastada ta jooksvatest väikestest toimetustest, mis on pigem nooremates faasides olevate laste omad, näiteks kuivatada nõusid vms. Alguses võib laps kõikuda õppimise armastuse ja õpilase faasi vahel. Näiteks võib laps tahta olla õpilase faasis ja mõne nädala pärast sellest loobuda, et veeta aega mängides. Siis seda lubatakse, kuid sellega kaasneb nö langemine tagasi lapse staatusesse. Õpilase faasi juurest läheb piir vanemate suhtumises lapsesse kui lapsesse ja kui noorde, kes on suuteline ise otsustama ja vastutama. Õpilase faasi jõutakse siis, kui saadakse aru, et ilus vaba lapsepõlv on möödas ja aeg on hakata millelegi pühenduma. Õpilase faasis avastab noor, millesse ta soovib põhjalikumalt süveneda, mis on tema tugevused, mida ta soovib oma aja ja eluga teha ning hakkab järjest süsteemsemalt selle suunas liikuma. Õpilase faas jaguneb kolmeks: harjutav õpilane, sell-õpilane ja ennast ise juhtiv õpilane. Viimases alafaasis jõuab õpilane arusaamiseni, mis on tema oma valdkond, millele ta oma edasised õpingud pühendab ning otsib või vanemad otsivad talle väljaspool kodu mentori, kes aitab tal valitud valdkonnas kasvada. Enne seda on mentoriks vanemad ise. Õpilase faasis eeldatakse, et noor õpib 8-12 tundi päevas. Valdkonnad, mida noor õpib, on endiselt tema oma huvidest lähtuvad.
4) Sügavuse faas (depth), ligikaudu 16.-22. eluaastal. Sügavuse faasis pühendub noor oma valitud valdkonnale range mentori juhendamisel. Eeldatavasti täidetakse seda faasi kõrgkoolis. Noor valmistub väärtust looma, vastutama oma rolli eest ühiskonnas ning maailmale midagi andma.
5) Missiooni faas, mil noor saab täiskasvanuks, täidab oma missiooni elus ning loob perekonna ja organisatsiooni. TJEd lähenemises usutakse, et iga inimene peab elu jooksul looma kaks torni: perekond ja organisatsioon, mille läbi maailma paremaks muuta.
6) Mõju (impact) faas, pärast missiooni täitmist. Tavaliselt seostub pensionile jäämisega, kuid siin oodatakse, et inimene annaks oma elu jooksul kogutud tarkused edasi järgmistele põlvkondadele.
Printsiibid ehk kaheksa võtit
TJEd metoodika toetub kaheksale võtmele, mille rakendamine aitab lastel ja noortel rõõmuga õppida ning mida saaks rakendada ka igasuguse muu pedagoogilise lähenemise juures. Kaheksas võti on hiljem lisatud, seepärast on lingi nimi ja üldtermin ikka 7 võtit. Need on:
1) Klassikud, mitte õpikud. TJEd lähenemises usutakse, et kõige paremini haarab inimene suuri ideid otse nende loojailt nende oma tekstidest, mitte tükeldatud ja kokkusurutud kildudena läbi kellegi teise arvamuse õpikutest. Seega loevad TJEd koduõppel olevad noored näiteks Albert Einsteini, Platoni, Galileo jt ajaloo suurkujude endi teoseid. See punkt sarnaneb Charlotte Masoni pedagoogika põhimõttega, et kasutatakse elavat kirjandust – kirjandust, mis on loodud otse, mitte läbi kellelgi teise arvamuse ja peegelduse. Oliver DeMille usub, et suurte teoste lugemine loob suurepärasust ning keskpäraste teoste lugemine loob keskpärasust.
2) Mentorid, mitte õpetajad. Mentor aitab konkreetsel inimesel õppida ja kasvada lähtuvalt tema oma tugevustest, nõrkustest ja püüdlustest. Mentori ja õpilase vahel on isiklik side, kontakt, mida tavaliselt õpetajaga ei ole.
3) Inspireeri, ära nõua. Selleks, et õpilane ise tahaks õppida ja selle nimel tööd teha, on palju tõhusam teda inspireerida. Nõudes võib ta töö ära teha ja homme unustada. Selle asemel, et küsida, kuidas ma saan panna nad õppima, tuleks endalt küsida, kuidas ma saan neid inspireerida.
4) Struktureeri aega, mitte sisu. Oluline on aidata õpilasel luua ajaline struktuur, mil ta pühendub õppimisele, mitte määrata, mida ta täpselt selle ajaga tegema peab.
5) Kvaliteet, mitte konformsus. Tagasiside õpilase tehtule peaks olema põhjalik ja konstruktiivne, mitte lihtsalt hinne ega kriitika. Mida noorem laps, seda positiivsemalt peaks tagasiside olema väljendatud. Õpilase ja sügavuse faasis on ainult kaks hindamise võimalust: väga hea või tee uuesti, koos tagasisidega. Keskpärasust ei aktsepteerita, vaid aidatakse õpilasel jõuda oma parima tulemuseni teda seni juhendades.
6) Lihtsus, mitte keerukus. Mida rohkem on ette öeldud, mida ja kuidas teha, seda tõenäolisemalt kasvab noorest reeglite järgija, kes kaldub konformsusele. Oluline on õppida iseseisvalt mõtlema ja selleks piisab, kui kogu õppekava võtta kokku mõne sõnaga: loe, kirjuta ja aruta iga valdkonna ajaloo suurimatest mõtlejatest ning tee projekte.
7) Sina, mitte nemad. Inspireerimisel on kõige enam abi enda eeskujust. Oluline on, et vanemad keskenduksid enda haridusele ja lapsed kasvaksid keskkonnas, kus pidev õppimine on elu loomulik osa. TJEd emade blogid eristuvad muudest koduõppe blogidest ülekaaluka keskendumisega ema enda õpingutele ja arengule, mitte niivõrd sellele, mida lapsed täna tegid.
8) Turvaline, mitte stressirikas. Kui vanemad ise on kasvanud nõudmiste ja rangete piirangutega, siis on oluline ümber õppida, et minevikul minna lasta ja usaldada ennast, oma last ja õppimise protsessi. Vabaõppes nimetatakse seda deschooling – aeg, mil vanem või koolist ära võetud laps harjub elama ilma etteantud välise struktuuri ja enda jaoks sisutute nõudmistega ning õpib nägema ja kogeb, et õppimine on sama loomulik nagu hingamine.
Tugistruktuur
Lisaks arengufaaside kirjeldustele ja õppimise võtmetele on DeMille`d oma raamatutes, eriti raamatus „Leadership Education“ andnud soovitusi paljudeks rutiinideks, mängudeks ja perekondlikeks harjumusteks, mis toetavad õppimist soodustava keskkonna loomist. Need ei ole otseselt pedagoogika osa, kuid paljud vanemad võtavad neid sellena. Näiteks soovitavad DeMille`id päeva sujuvaks korralduseks viia sisse kindlad hommiku- ja õhturutiinid ning eraldada iga nädal kindlateks õhtuteks pereaeg, mis veedetakse ainult perega kodus ja millele ei planeerita külaskäike, teatrit ega muud sarnast. Sellest on raske kinni pidada, kuid peresidemete loomiseks ja hoidmiseks annab see tugeva aluse.
Aruteluks
Mida saaks TJEd lähenemisest kasutada Eesti koolides või koduses kasvatuses?
Rohkem infot
http://www.tjed.org – Oliver ja Rachel DeMille koduleht
http://www.tjed.org/freebies/ – saab tasuta alla laadida üksikuid peatükke igast nende raamatust
http://www.tjedonline.com/rachels-mine.php – Rachel DeMille kirjutised
Rachel DeMille „TJEd in Our Home“ – TJEd lähenemisega koduõppepere igapäevasest elust põhjalikult. Artikli sain nende uudiskirjaga http://www.tjed.org aadressil liitudes kingitusena, praeguseks on liitumise kingituste nimekiri muutunud.
http://groups.yahoo.com/group/tjedmuse/ – aktiivne list TJEd lähenemist kasutavatele vanematele
http://www.gw.edu/about/method/ – TJEd põhimõtete rakendamine kõrgkoolis
Viited
George Wythe University taust ja suhe Thomas Jeffersoniga http://www.gw.edu/about/?PHPSESSID=6329bd79b954abe1f9dcdeed02d616b9
http://www.tjed.org/about-tjed/founders/ – Oliver ja Rachel DeMille tutvustus
Arengufaasid http://www.tjed.org/2011/06/homeschooling-excellence-phases-learning/
7 võtit http://www.tjed.org/about-tjed/7-keys/
***
Postitus ilmus algselt blogis http://looduskodu.wordpress.com
MTÜ Eesti Koduõppe Keskus 