Kirjuta oma lugu!

Paljudel meist on öökapil Kaire Kaur Danieli esimene eestikeelne koduõppeteemaline raamat. Kui ei ole, siis loe Kaire intervjuud siit ja vaata ka Tiiu Kuurme kommentaari 🙂

Mitmed koduõppepered on oma lugu rääkinud  koduõppeteemalises magistritöös, mille on kirjutanud ka Kärt Kao. Loodetavasti saavad need lood ka raamatukaante vahele.

Kutsun üles koduõppeperesid oma ainulaadset kogemust salvestama. Soovi korral võid seda jagada minuga, et üheskoos anda kunagi välja meie perede koduõppelugude kogumik. Anna teada oma ideest koduope@luterlik.edu.ee

Miks mitte teha ses osas koostööd oma pere koduõppijaga. Algajaid kirjanikke on ju  ka koduõppijate seas, seda tõendab ka ajaleht “Koduõppija“, mille esimest numbrit Koduõppija nr 1 2020 saab soetada loodetavasti ka järgmisel perepäeval. Uusi kaastöid ootab ja toimetust haldab Irja Toots, saada talle oma kirjatöö irja@luterlik.edu.ee.

Kas vanemale saab loota?

Kuulsin  raadiosaates https://vikerraadio.err.ee/1074315/uudis-mirko-ojakivi/1039488

rääkimas Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professorit Margus Pedastet sellest, mis saab Eesti koolisüsteemist edasi. Mu kõrv teravnes kohas, kus põgusalt oli juttu ka sellest, kuidas koduõpe ja distantsõpe on erinevad. Toodi teravalt esile, et kahjuks on mõnes koolis jäänud vastutus sobilikul viisil võtmata distantsõppe rakendamisel ja nii on mitmed lapsed jäetud mitte distantsõppele vaid koduõppele, pannes laste vanematele ja õdedele-vendadel ootamatult õpetajarolli, milleks need ei pea ega saagi valmis olla.

Mulle tundub, et saatejuht ning külaline said seda öeldes üsna hästi aru, et see eriolukorrast tulnud “koduõpe” ei ole võrreldav olukorraga, kus laps on vanema soovil koduõppel. Pean vajalikuks siiski rõhutada, et Eestis nagu kogu maailmas on olemas (ja nende hulk kasvab) see koduõppekogukond, kus pered on teinud oma aastate jooksul kujunenud väärtuste, võimete ja hoiakute alusel kaalutletud otsuse võtta vastutus oma laste haridustee ja õpikeskkonna kujundamise eest väljaspool kooli ning on õnnelikud ja tulevad sellega suurepäraselt toime. Koduõppevanematele on eeliseid distantsõppevanemate ees, oma eelmises artiklis nimetatud märksõnad: teadlikkus, loovus, paindlikkus ja koostöisus sobivad ka siin nimetada. Pedaste räägib saates, kuidas kooli roll oleks olnud distantsõppes algusest peale saata teadlikult ja lõimitult koostatud õpiülesanded, mida paindlikult saaks õppija nädalale jaotada ja iseseisvalt nendega tegeleda (kohandamine õppija jaoks vajadusel samuti kooli ülesanne, vähemalt õppija/vanema juhendamine selles!). Koostöisusest rääkides, kodu ja vanema ülesandeks oleks pidanud jääma vaid vanema jaoks see, mis puudutab õpikeskkonna loomist kodus – rutiinide loomine, et lapsel oleks aeg aj ruum ning vahendid, et iseseisvalt õppida, aga ka puhata, majapidamistöid teha ja perega suhelda.

Pedaste toob hästi välja, et me ei saa kõigilt vanematelt odata, et nad suudaks olla oma lastele pädevad mentorid ja juhendajad, sest meie põlvkonda ei ole selliselt õpetatud, nagu kaasaegses õpikäsituses kajastuvatele arusaamadele kohaselt soovime näha. Siinkohal peame kibedusega tõdema, et selles osas pandud lootused koolisüsteemile on samuti veidi pettumustvalmistavad ja seda näevad nüüd mitmed pered kodus, kui kehv on lugu nt laste ennastjuhtivuse ja iseseisva õppimisoskusega, õpiülesannete eesmärgistamise ja reflekteerimisoskusega. Teravalt joonistub välja õpetajate vähene paindlikus õppekavas orienteerumise osas ja tervikunägemise oskus nt lõimispüüdlustes. Kolmefaasilisest õppimisest (tegevusele eelnev mõtestamine ja järgnev reflektsioon ning tagasidestamine), mis ka distantsõppes rakendatav on (Pedaste sõnul ei ole miski rakendamatu ses osas ka sotsiaalsed oskused) ei ole liiga palju märke viimase kuu jooksul näha/kuulda olnud. Ütlen seda selle põhjal, mida näen sotsiaalmeedias õpetajate/vanemate gruppides  ning kuulen eravestlustest.

Mind ajendas kirjutama Pedaste vastus küsimusele, et kas me saame loota vanema peale üldse lapse õpetamise osas. Vastus oli minu jaoks väga tabav – õpetaja ei ole mitte see, kes ise seda asja hästi oskab – õpetamine ei ole ainult teadmise ja oskuse andmine vaid hoiakute kujundamine ja lapse juhendamine oma motivatsiooni kujundamisel ja õppimisoskuste arendamisel. Kui vanemal ei ole oskusi ega huvi nimetatud pädevusi, uskumusi ja oskusi endas arendada (see on võimalik!), siis on  kahjuks kuritegelik talle panna koduõppe kohustus. Küll aga näen hea koostöö korral toimimas ka sellises peres hästi läbimõeldud distantsõpet.

Olen siin ja eelmises artiklis juba rõhutanud, et distantsõppevanem erineb oluliselt koduõppevanemast, kel on sügav huvi ja motivatsioon oma lapse kasvatamise ja õpetamise vastu ning isegi, kui tal ei ole kraadi pedagoogikas, siis on tänapäeval mitmekesiseid psühholoogia- ja pedagoogikateemalisi kursusi võimalik läbida, et olla nii parem täiskasvanu, vanem, mentor oma lapsele. Tahan veel eraldi välja tuua, et kuna koduõppeperede levinud hoiak on ka ennastjuhtiva õppija väärtustamine, siis tuleb rääkida ka koduõppija erinevusest distantsõppuriga – teda ei ole vaja sel määral motiveerida väliselt ning ta on harjunud seadma endale eesmärke ning nende saavutamiseks pinguta,a. Koduõppevanem on loonud selleks koduse õpikeskkonna ja suhtekeskkonna, kus lapse motivatsiooni juhivad pädevusetunne, mõtestatuse tunne ning kuuluvusetunne.

Distantsõppe ja koduõppe erinevustest

Koduõppekogukondadelt üle maailma on palutud praeguse olukorraga toimetulekuks nõu ja abi, aga nad ei saa aidata. Miks ma nii väidan? Sest koduõpe ja distantsõpe erinevad üksteisest väga olulistes aspektides ning kuigi on juba avaldatud mõtteid, et distantsõpe ei pea eriolukorraga koos välja surema, tasub siiski meeles pidada, et ei praeguses ega võimalikus tulevikulises vormis on sellel üsna vähe ühist koduõppega – sellisega, mille on teadlikult valinud lapsevanem. Inimesed, kes ei ole vanema soovil koduõppega väga hästi kursis, imestavad, kuidas koduõppel olijad suudavad aastaid vastu pidada nii “tüütutes”  tingimustes nagu praegune ootamatu ja pealesunnitud distantsõpe neile tundub. Oleme TLPK koduõppeosakonna väärtustena sõnastanud märksõnad: teadlikkus, looming, paindlikkus ja koostöisus. Kuidas neis aspektides eristub koduõpe distantsõppest?

Teadlikkus ja paindlikkus

Koduse distantsõppe eesmärk on praegu ja saab vähemalt esialgu olema suuresti tavakooli rütmis ja meetoditel jätkamine. Eriolukord on välja toonud tavapärase õppetöö elemente, mis koduses keskkonnas ei toimi (varahommikused kohustuslikud veebitunnid, paindumatu päevaplaan, päeva jooksul tilkuvad ülesanded, tunnitöö ja kodutöö eristamine, paljudes ainetest üksikute lõimimata ja õppija jaoks eesmärgistamata õpiülesannete maht, erinevate veebikeskkondade ülekasutamine), samas on Eestis praegu vaid paar kooli, kes on ülevalpool I kooliastet suutelised õppimist toetama viisidel, millest on Grete Arro ja Kriste Talving rääkinud oma live-koolitundides või Triin Noorkõiv oma külalistega HITSA iseseisva õppe veebiseminaridel. Kuna Eesti kooli õpetajatel on üldiselt üsna kasinad horisontaalse ja vertikaalse planeerimise ning koostööoskused, jäävad distantsõppe nädalajuhised kardetavasti üsna sarnasteks õppehaldussüsteemide sissekannete ja koduste ülesannete loeteludega.

Koduõppijate vanemad seevastu juhinduvad eelkõige neile seadusega pandud kohustusest järgida Eesti riiklikku õppekava ja seal toodud õpieesmärke. See tähendab, et neil on palju paindlikumad võimalused jaotada nende eesmärkide saavutamine terve kalendriaasta peale, näiteks planeerida elusloodusega seonduv kevade- ja suvekuudesse või läbida ühe ainevaldkonna õppeained moodulina. Samuti on neil palju vabamad käed muuta õppetegevuste olemust, kui juhtub midagi ootamatut nagu hamstri surm või eriolukord.

Looming ja koostöisus

Kuigi tänapäeva haridusteadus räägib palju konstruktivistlikust vaatest õppimisele ja tähenduse loomise olulisusest teadmiste omandamisel, oleme koolisüsteemina siiski veel kaugel sellest, et õpilasele (ja soovi korral ka perele) oleks antud võimalust ja aega selles protsessis aktiivselt osaleda. Kardetavasti on paljudes kodudes olukord tänaseks hull ja pinged kasvanud ülepea seetõttu, et lastel on veelgi piiratumad võimalused oma vajadustest märku anda ning vanemad on surutud lihtsalt läbiviija rolli. Järgmise kooliaasta alguseks on eriolukord loodetavasti lõppenud, distantsõppe puhul aga jääb tõe monopol endiselt kooli kätte ning karta on, et õppija enese või perede võimalus individualiseerida ja kohandada jääb senisele tasemele. Kasutegurina saab välja tuua võimaluse õppida rahulikumas keskkonnas sel noorel, kelle koolistressi üks põhjuseid on koormav suhtluskeskkond, eakaaslaste surve või koolikiusamine. Sotsialiseerumisest on oma koduõppeteemalises magistritöös kirjutanud ka Kärt Kao, kes viitab mitmel korral asjaolule, et terviklikuma ja ühiskonna ülesehitusele vastava sotsialiseerumiskogemuse saab laps, kellel on tasakaaluks samaealiste konkurentsiõhkkonnale võimalik turvaliselt suhelda koostöös erinevatest põlvkondadest inimestega.

Koduõppesse on loominguline ja koostöine õppimine juba sisse kirjutatud. Vastupidiselt levinud müüdile, et koduõpe kultiveerib isolatsiooni ja eraklust, on koduõppijal märksa rohkem võimalusi suhelda oma pereliikmete ja sugulastega, reisida ning kõiki neid tegevusi õpieesmärke teenima panna. Ka koduõppija haridus on seotud mitmete õpetajate ja juhendajatega väljaspool kodu – huviringijuhendajad, treenerid, pilliõpetajad, koosõppegrupid, laagrid jne. Praegune eriolukord mõjutab seega ka koduõppeperesid – kuigi juhendajad teevad veebitunde ja saadavad videosid, mille järgi iseseisvalt kodus harjutada, on ka koduõppija jaoks suhtlemine kaaslastega ja iseseisev liiklemine piiratud, nädala- ja päevarutiinid häiritud, kõik päevad on harjumatult ühetaolised. Kuid vähemalt ei lisandu sellele õppimisestressi, sest koduõppijale on loodud keskkond ja tegevused, milles ta tunneb end pädevana, mis on tema jaoks mõtestatud ja milles ta pole üksi. Need kolm aspekti on motivatsiooni käivitumiseks võtmetähtsusega.

TLPK koduõppeosakond – teadlik looming paindlikus koostöös!

Koduõppe kasuks otsustamine ei pruugi olla kerge ning uues rollis võib vanem vajada abi. TLPK e Tartu Luterliku Peetri Kooli koduõppeosakonna koordinaatorid Kadi Künnapuu ja Irja Toots on võtnud suuna toetada ja juhendada vanemat seni, kuni see on vajalik. Võta ühendust, kui soovid koduõppijate kogukonnaga liituda, aadressil koduope@luterlik.edu.ee või vormi kaudu allpool. Oled oodatud sõltumata oma asukohast meie kaunil planeedil.

meiliaadress(nõutav)

Text

Esita

Δ

 

 

Võimalused veebis kohtumisteks

Eriolukorrast tingituna on kõikide lapsevanemate ellu saabunud kodus õppimine. Praegu toimuv distantsõpe on oma olemuselt aga väga kaugel vanema soovil koduõppe pakutavast vabadusest ja paindlikkusest. Ka koduõppijaid kurvastab vähene suhtlusvõimalus ja piiratud liikumine nt huviringidesse.

Hea uudis on see, et TLPK koduõppeosakond on ka eriolukorras valmis teineteisega rõõme ja muresid jagama. Selleks oleme kasutanud Zoomi keskkonnas grupivideokõne võimalusi. Märtsis toimusid sel moel esimene koduõppijate noorteõhtu ning perepäev Zoomis. Samuti pakume koostöös Avatud Meele Instituudiga veebikursust “KODUÕPE VANEMA SOOVIL – vabadus, vastutus ja võimalus”.  Huvilistel on võimalik osaleda kursuse uues grupis, mis alustab 2.mail ja jätkab 9., 23.mail ja 6.juunil.

Aprillikuises noortekas on meil külaliseks imeline Kertu Birgit Anton!

Võta meiega ühendust, kui soovid küsida meie kooli koduõppe osakonna tegemiste ja meiega liitumise kohta koduope@luterlik.edu.ee.

Kohtumisteni!

Tervist!

 

 

TLPK koduõppijate perepäev

On saanud traditsiooniks, et kord kuus laupäeviti tulevad koduõppehuvilised kaugelt ja lähedalt kokku, et plaane pidada ja tehtut tähistada. Meelolukale perepäevale järgneb koduõppevanemate tugigrupp. Seal on märksa vaiksem, sest oodatud on vaid lapsevanemad – nii need, kes alles alustamas koduõppega jagama oma kõhklusi, kui ka need, kes juba saanud kullahinnaga kogemusi ja soovivad neid kaasteelistega jagada sõbralikus turvalises õhkkonnas.

Mõned fotod veebruarikuisest perepäevast:

 

Alustuseks tutvustasime meie perepäevade traditsiooni, küsisime perepäevaliste ettepanekuid perepäeva tegevusteks, töötubadeks, külalisesinejateks.  Näiteks tunti huvi, kuidas toetada koduõppijat lugemis-ja kirjutamisraskuste korral, mis tuleb tõenäoliselt mõnel järgneval perepäeval jutuks. Samuti on plaanis teha arendavate lauamängude nt Cashflow töötube meie vahvate vanemate toel. Anna teada oma ettepanekust koduope@luterlik.edu.ee

Koduõpe pakub mitmekesiseid võimalusi suhtlemiseks ja koostöiseks õppimiseks. Tutvustasime lisaks perepäeval osalemisele ka teisi võimalusi, kuidas TLPK koduõppeosakond püüab innustada koduõppijatel omavahel koostööd teha:

• veebipõhised kohad, kus pered saavad kontakte vahetada ja teineteisele pakkuda koosõppimise võimalusi (nn mikrokoole, koduõppe kogukondi tekitada) nt Google Drive infopank, Facebook privaatne grupp, meililist;
• teismeliste koduõppijate noorteõhtud, mis toimuvad reedeti ja nädal enne perepäeva. Teeme koos ettevalmistusi perepäevaks, mängime lauamänge, maiustame;
• vanemate tugigrupp, mis toimub 14.00-16.00 iga TLPK koduõppijate perepäeva lõpus.

Kuna koduõppe populaarsus kasvab kiiresti ja pered vajavad pigem kiiret kohanemist koduõppemaastikul, siis oleme TLPK koduõppe koordinaatoritena välja töötatud tugisüsteemi, mis on mõeldud lapsevanematele, kellel puuduvad varasemad kogemused ja/või igapäevane ajaressurss, et kavandada ja läbi viia õppetegevusi riiklikult nõutud eesmärkide saavutamiseks. Tutvustasime juhendatud koduõppe teenust ja täpsustasime, et tegemist ei ole koduõpetaja / abiõpetaja teenusega, sest ootame lapsevanemalt siiski, et ta korraldab jooksva õppimise, teeb koostööd õpimapi kogumisel, õppija (vahe)hindamisel ning kokkuvõtval hindamisel ja osaleb arenguvestlusel kord poolaastas.

Algajale koduõppehuvilisele mõeldes ja Avatud Meele Instituudiga koostöös on valminud ja täitumas ka uus kursus, mida tutvustasin. Vaata postitust siit.

Kohal oli ja autogramme jagas raamatutesse Kaire Kaur Daniel, kes on esimese eestikeelse koduõppeteemalise raamatu autor (https://opleht.ee/2019/11/kui-ema-on-uhtlasi-opetaja-koduoppe-ahvatlus-ja-karid/). Kutsusin üles koduõppeperesid oma ainulaadset kogemust salvestama ja jagama minuga, et üheskoos anda kunagi välja meie perede koduõppelugude kogumik. Anna teada oma ideest koduope@luterlik.edu.ee

Algajaid kirjanikke nt Marie Nigola (6.kl) oli ka koduõppijate seas, toimus esmaesitlus ajalehele “Koduõppija“, mille esimest numbrit saab soetada loodetavasti ka järgmisel perepäeval. Uusi kaastöid ootab ja toimetust haldab Irja Toots, saada talle oma kirjatöö märtsi lõpuks irja@luterlik.edu.ee.

Perepäeval toimus mitu huvitavat töötuba, mida osavalt juhtisid nii vanemad kui koduõppijad ise. Meil oli ka külaline, Kati Toobal Tartu Psühhodraama Instituudist, kes tegi töötoa teismelistele ja täiskasvanutele, kus metafoorkaartide abil jutustades saadi enda ja kaaslastega paremini mõistetavaks. “Kui mõistad ennast paremini, siis on sul lihtsam olla toetav sõber, heatujuline ja rahulolevam lapsevanem,” ütles Kati.

Irja Tootsi töötoas olid eriti oodatud koduõppijate vanemad, kes on hädas, sest siiani suunatav õppija on teismeikka jõudnud ja vajab vaheldust õppeviisides – õpikute ja töövihikutega on paus tekkinud. “Tule, arutleme koos, millised võimalused on sellises olukorras siiski riiklikku õppekava täita ja proovime kätt õpikuteta õppe planeerimisel!” kutsus Irja.

Meil oli suur au õppida oma ala kolmekordselt Eesti meistrilt Marrin Danielilt, kes on  TLPK koduõppija (7.kl), Taekwondo saladusi. “Taekwondo on Lõuna-Koreast pärit võitluskunst, mille filosoofia on rajatud sellistele eetika- ja vaimuprintsiipidele nagu aupaklikkus, kannatlikkus, kõikumatu vaim, enesekontroll ja ausus ning peamine eesmärk on inimlikkuse, õigluse, vaimsuse ja usalduse jõuga soodustada parema ühiskonna loomist, kus valitseb rahu ja harmoonia,” kuulsime Marrinilt.

Helena Paade, kes on samuti TLPK koduõppija (3.kl), kutsus muusikahuvilisi taas oma kandletöötuppa, mis eelmisel perepäeval väga populaarseks osutus. TLPK lubas lahkelt oma väikekandleid mängida ja see oli ju ennegi teada, et muusikahuvilisi on koduõppijate seas lausa ansamblijagu.

Oma oskusi jagas ka Oskar Tõnisson (5.kl) , kes kutsus lapsi meistrite töötuppa voltima ja värvima. Seda imet, mis seal tehti, ei jõua ära imetleda!

Aega ja ruumi oli ka mänguks ja müramiseks. Nii lapsed kui vanemad said uusi koduõppemeelseid peretuttavaid ja kohtuda nendega, keda pole ammu näinud. Lõpetasime perepäeva kokkuvõtetega  igast töötoast, tänasime meenetega esinenud või töötoa läbiviinud koduõppijaid ning külalisi.

Suur tänu TLPK-le kosutava snäkilaua eest! Täname ka vanemaid, kes omalt poolt hõrgutisi ühisele lauale tõid!

Kui soovid meie vahva kogukonnaga liituda, siis küsi infot koduope@luterlik.edu.ee ja vaata ka https://www.luterlik.edu.ee/koduope/.

Kui soovid järgmistel perepäevadel osaleda, siis jälgi infot Facebook gruppides nt Koduõpe ja registreeri end alati aegsasti. Märgi oma kalendris ära kuupäevad:    28.03.20,   25.04.20,   30.05.20.

Kohtumisteni!

Kadi Künnapuu

Õpikeskkonna loomine koduõppes

10.08.2019 toimus augustikuine TLPK koduõppevanemate vestlusring, kus arutasime teemal: “Millisel viisil koduõpe on Eestis võimalik ja mis on parim õpikeskkond just minu perele”. Toatäis vapraid inimesi ja häid mõtteid viis meid vajaduseni kohtuda taas 14.septembril ja võtta teemaks juba konkreetsemate ainevaldkondade õppimise viisid ja võimalused koduõppes. See postitus on kokkuvõte meie vestlusringist ja jätkub siin.

Õppimise erinevaid viise/õpikeskkondi on ikka paigutatud  teljestikku, nt arvestades (a) kui suunav või range juhendamisegasee protsess/õpetaja on (vs kui palju on vastutust ja vabadust õppijal enesel) ning (b) kui struktureeritud/ettevalmistatud on õppekava (või kui palju lähtutakse lapse huvidest, inspiratsioonipuhangust).

Erinevat liiki õppimised saavad olla erineval moel väärtuslikud ja siiski on igas viisis ka omad ohud.

Tavapärase e konventsionaalse õppimisena oleme harjunud koolis nägema õpetajat klassi ees õpetamas õpiku ja töövihiku toel klassi. Ülesanneteks on nt: Loe ja vasta küsimustele või Täida lüngad. Minu taust eripedagoogina on andnud mulle ettevalmistuse tegutseda nn ülal paremal nurgas st eripedagoogiliseltettevalmistatud koolitunnis on enamasti väga selged täpsed ootused, mis on küll lapse eeldatavatele võimetele vägagi vastavaks timmitud, kuid vähe on arvestatud lapse huvisid ja ootusi, parimal juhul saab laps nn preemiaks oma meelistegevusega tegeleda peale ette nähtud struktureeritud harjutuste lõpetamist. Selles teljestiku kastis on üsna vähe sisemist motivatsiooni, valikuvabadust, avastamisrõõmu, inspiratsiooni ja seda tunnetab miinusena tegelikult nii õpilane kui ka õpetaja.  Mis puutub koduõppesse, siis seda saab teha ka konventsionaalselt ja nii see ka mitmel pool kuuldavasti toimub, sest teisiti ei saakski see olla sellises koolis nimekirjas olles,  kus koduõppijale on pandud kohustus käia oma vanusele vastava klassi õpetajate juures iganädalaselt vastamas, jälgida e-koolis vastava klassi materjali. Sellisel juhul on koduõpe “nagu kool kodus”st õpilane õpib kodus täpselt sama programmi samade vahenditega, mis klassikaaslased, aga kodus ja enamasti eraõpetaja või vanema rangel juhendamisel. TLPK vanema soovil koduõppe korraldus võimaldab sellest erinevat koduõpet, sest arvestame vanema vastutust ja vabadust õppeprotsessi koos õppijaga suunata vastavalt vajadusele st praktiseerida koduõpet nö “mis iganes ülaltoodud teljestiku punktis”. Seejuures on vaja siiski EV seaduste järgi jälgida riikliku õppekava oodatavate õpitulemuste täitmist, mida kontrollime kaks korda aastas arenguvestlusel.  Mis puudutab TLKP juhendatud koduõppe korraldust (vt siit täpsemalt), siis see toimub veebipõhiselt, kuid erineb tavapärasest e-õppest. Eeldame, et koduõppija õpib oma igapäevaste tegevuste käigus olles aktiivne oma peres ja kogukonnas ja tegeledes oma huvialadega (vt täpsemalt siit). Koordinaator suunab õpilase ja pere tähelepanu (läbi iganädalase suhtlemise), kuidas selline õppimine vastab riikliku õppekava õpitulemustele ning sel moel järgitakse koostatud individuaalset õppekava. Suhtlemine õppijaga üles ehitatud sellisel moel, et ta seab endale ise eesmärgid ind.õppekava raamides ning koordinaator mentorina suunab teda järjest rohkem võtma vastutust ja leidma motivatsiooni oma igapäevastes tegemistes õpitut kasutada, reflekteerida.

Lapsekeskne õppimine on eelmisest väga erinev õppimise viis all vasakul on kastis (nimetan selle inspiratsiooniruuduks). Enamasti liiguvad koduõppepered aja möödudes ja kogemuse lisandudes selle ruudu suunas teljestikus. Märksõnadeks on siin inspiratsioon, sisemine motivatsioon, koosloomine.Sellist õppimist näeme nt kogukonnaga koostööpäevadel, ka sõpruskonnaga/üksi mängimine, iseseisev uurimine, avastamine, oma hobiga tegelemine on ennastjuhtiva ja huvikeskse õppimise näited. Tuleb möönda, et sedasorti õppimine nõuab juhendajalt/täiskasvanult äärmiselt palju teadlikkust, usaldust õppija ning õppeprotsessi õnnestumise suhtes. Samas on see õnnestumise korral väärtuslik kogemus õppijale ning nauditav protsess.

Minu isiklikul arenguteel koduõppevanemana on tulnud ette sel diagonaalil liikumist. Kõige rohkem naudin olukorda, kus meil on koduõppes mõnus turvaline rutiin nii päeva kui ka nädala, kuu ja aasta lõikes, mis annab mulle rahu ja  teadmise, et (a) meil on aega, et lapsed saaks harjutada iseseisvalt igapäevatoimingutega pusimist nn eluõppes (ma mõtlen majapidamistöödes vastutuse võtmist); (b) et see, mis on kirjas riiklikus õppekavas, saab kaetud; (c) meil aega haarata kinni igast inspiratsioonipuhangust, imelisest võimalusest õppida hüpata nn jäneseurgu ja süveneda mingisse eriti põnevasse teemasse nt vaadates dokumetaalfilmi, minna õppekäigule, reisile, külla perele, kes peab talu või appi perele, kes ehitab parve või kanakuuti,  haarata pilli või pintsli või raamatu just siis, kui selleks tekkis sisemine vajadus. Ja kui inspiratsiooni-ingel on meid energiast tühjaks raputanud, oleme tänulikud oma rutiinile, mis meid turvalisse igapäevaellu aitab naasta ja taastuda ja peagi uut inspiratsiooni-inglit ootama suunab.

Ole ise see muutus hariduses, mida oled oodanud!

Kadi Künnapuu

TLPK koduõppe koordinaator

Juhendatud koduõppe võimalus TLPKs

Koduõpe koordinaatori juhendamisel (kuutasu on 10% riiklikust töötasu miinimummäärast st 54.- kuus, tasutakse poolaasta kaupa). Seda soovitame lapsevanemale, kellel puuduvad varasem kogemus, kindlad eesmärgid ja igapäevane ajaressurss. Koduõpe koordinaatori juhendamisel tähendab seda, et:

• pärast esmast vestlust perega koostab koordinaator õppijale individuaalse õppekava (IÕK) ning tööplaani õppeaastaks ja poolaastaks vastavalt õppija huvialadele ja tugevustele;
• koordinaator jälgib õppe ülesehitamisel riikliku õppekava nõudeid ning õpitegevuste kavandamisel arvestab võimalikult palju õppija eripärade, huvialade, õpiviiside ja pere vajadustega;
• jooksev õpe on korraldatud nädalate kaupa: veebikeskkonna Seesaw vahendusel annab koordinaator õppijale valiku ülesandeid ning valiku viisidest, kuidas õppija antud õpitegevust sooritada soovib; 
• koordinaator vastutab selle eest, et:
  • • õppetegevus vastaks riikliku õppekava nõuetele;
    • õpimapp oleks arenguvestluse ajaks lapsevanemale kättesaadav (õpimapp sisaldab Seesaw keskkonnas tekkinud portfooliot ning kokkuvõtet IÕKs ja tööplaanides seatud eesmärkide saavutamisest; arenguvestluse ajal lisanduvad õppija ja pere hinnanguid seatud eesmärkide saavutamisele);
    • arenguvestlus perega toimub vähemalt kord poolaastas, vajadusel sagedamini. Arenguvestluse jooksul: 
      • koordinaator teeb kokkuvõtte seatud eesmärkidest ja nende saavutamisest;
      • õppija annab hinnanguid sellele, kui hästi tema arvates õpe toimis, mil määral eemärgid said täidetud, mida ta peaks järgmisel poolaastal harjutama jmt;
      • planeeritakse õppekorraldus järgnevaks perioodiks; poolaastate vahel on võimalik liikuda tasuta ja tasulise variandi vahel. 
• lapsevanem vastutab selle eest, et:
  • • õppijale on eraldatud õppimiseks ettenähtud aeg, koht ja vahendid (netiühendusega laua-, süle- või tahvelarvuti);
    • õppija saab eakohast tuge oma tööde kavandamisel ja vajalike materjalide hankimisel;
    • koordinaator on aegsasti teavitatud reisidest, üritustest, laagritest ja muust sellisest, et neid operatiivselt õppetegevustesse lülitada ja seeläbi õppija motivatsiooni ja kaasatust suurendada.
    • Kord poolaastas osaleb pere arenguvestlusel.

 TLPK koduõppega alustamiseks:

• Ootame lapsevanema taotlust lapse koduõppele asumiseks vormil, mille leiab kooli kodulehelt http://www.luterlik.edu.ee/koduope/ (võimalik saata meilitsi koduope@luterlik.edu.ee digiallkirjastatult või skanneeritult)
• Seejärel sõlmitakse lapsevanema ja kooli vahel haridusleping kas direktor Tarvo Siilabergi juures või meilitsi digiallkirjastatult.
• Koduõppija sisestamiseks TLPK nimekirja vajame järgmisi dokumente (võimalik saata meilitsi skanneeritult):
  • • koduõppija isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse) koopia;
    • viimase veerandi/trimestri klassitunnistuse või õpinguraamatu koopia;
    • väljavõtte eelmise kooli õpilasraamatust (väljastab kooli kantselei).
• Seejärel toimub perega esmane vestlus, mille käigus selgub, kuidas on lapsel kõige parem oma koduõppeteekonda alustada. TLPKs saab valida kahe võimaluse vahel:
  • Koduõpe vanema läbiviimisel (tasuta). Seda soovitame lapsevanemale, kellel on varasem kogemus, kindlad eesmärgid ja piisavalt igapäevast ajaressurssi. 
  • Koduõpe koordinaatori juhendamisel (54,- kuus). Seda soovitame lapsevanemale, kellel puuduvad varasem kogemus, kindlad eesmärgid ja igapäevane ajaressurss. 

TLPK koduõppe osakonnas pakume lisaks juhendatud koduõppele:

• koduõpet lapsevanema läbiviimisel sõltumata pere elukohast (vt täpsemalt alajaotusest tasuta koduõppe võimalus);
• soovi korral tasuta õpetajavaade ja õpilasvaade Opiq veebikeskkonnas kõigile vajalikele veebitööraamatutele;  tasuta kasutajakontot Nutisport.eu keskkonnas; Seesaw kasutajakontot perele ja õppijale veebikursustel osalemiseks (kõigi õppematerjalide kasutamine vabatahtlik). 
• võimalust õppija soovi korral kooliõpilastega koos sooritada tasemetöid, eksameid, kontrolltöid (vabatahtlik);
• erinevaid koostöövõimalusi koduõppijate koosõppimiseks nt juhendatud koosõppepäevi koduõppijatele; abi lapsevanemate algatatud pikemaajaliste või mitmekordsete koosõppeürituste korraldamisel;

• tugispetsialisti konsultatsiooni ja teenust (eripedagoog, logopeed, psühholoog);
• kokkuhoidvat ja toetavat kogukonda: igakuine tugigrupi kohtumine koduõppijate lapsevanematele, suletud Facebook suhtlusgrupp, meililist, traditsiooniline koduõppe sügispäev Tartus jpm.

TLPK koduõppe infopäeva kokkuvõte

20.07.2019 toimus TLPK koduõppe osakonna korraldatud infopäev. Esines Kärt Kao, kelle huvitava magistritööga soovitame kõigil koduõppehuvilistel tutvuda siin. Seejärel tutvustasime TLPK koduõppe võimalusi, millest järgneb kokkuvõte allpool.

Koduõpe lapsevanema läbiviimisel (sõltumata pere elukohast)

TLPKs saab valida kahe võimaluse vahel:

• Koduõpe koordinaatori juhendamisel (54,- kuus). Selle kohta vt info allpool.
• Koduõpe vanema läbiviimisel (tasuta). Seda soovitame lapsevanemale, kellel on varasem kogemus, kindlad eesmärgid ja piisavalt igapäevast ajaressurssi. A-variandi puhul koostab pere kooli õppekava alusel õppijale individuaalse õppekava, korraldab koduse õppetöö, jälgib õpitulemuste saavutamist ning kord poolaastas osaleb arenguvestlusel koduõppekoordinaatoriga. Pere saab õpetajavaate Opiq veebikeskkonnas kõigile vajalikele veebitööraamatutele ja seab sisse õpimapi, mille alusel toimub arenguvestlus. Õpimapp võib sisaldada näiteks:
  • poolaastaks seatud eesmärke ja hinnanguid nende saavutamisele (erinevate tegevuste loetelu ja/või kokkuvõtted);
  • õppija enesehinnanguid, st kui hästi tema arvates eemärgid said täidetud, mida ta peaks järgmisel poolaastal harjutama jmt;
  • lapsevanemate ja õppija kommentaaridega näidistöid;
  • fotosid ja videosid kunstitöödest, õppekäikudest, praktilistest töödest;
  • ja kõike muud, mida pere soovib jagada.

TLPK aktsepteerib koduõppepere õigust  vastutada lapse hariduse eest ja sekkub õppe korraldusse ainult vajadusel. Kord poolaastas toimuval arenguvestlusel hindab koordinaator vestluse ja vaatluse vormis õpilase liikumist kooliastmes nõutud õpitulemuste suunas ning individuaalse õppekava järgimist.  Soovi korral saab pere õppetulemuste hindamiseks kodus kasutada õpikute juurde kuuluvaid kontrolltööde kogumikke või  e- keskondades olevat teste; samuti on võimalik soovi korral tulla klassiga koos tegema riiklikke tasemetöid. Pakume õppematerjaliks õpetajavaadet kaasaegses õppekeskkonnas Opiq.ee, kus on õpikud koos tööraamatu ülesannetega. Teeme koostööd ka teiste e-õppekeskkondadega nt Nutisport.ee. Soovitame õppemeetodeid varieerida ja kohandada lapse õpistiiliga. Näiteks on hea õppetööks kasutada õppekäike, dokumentaalfilme, ilukirjandust, praktilisi ülesandeid jms.  Arvestatame õpitegevusena huviringides, trennides, muusikakoolis osalemise, muuseumis või aineolümpiaadidel käigud. Mõistame perede soovi olla paindlik õppetöö planeerimisel ja aktsepteerime näiteks perioodiõpet.

TLPK õppekava on sarnane riikliku õppekavaga, mistõttu on perel individuaalse õppekava (IÕK) koostamisel lihtne toetuda riikliku õppekava üldpädevuste ja ainevaldkondade kavadele ja oodatavatele õpitulemustele (vt juhiseid innove.oppekava; kooli koduleht). Näeme IÕK koostamises võimalust kaasata õppija õppimisprotsessi. Kui õppija on teadlik oma tegevuse eesmärgist ja saab oma saavutusi ise hinnata, siis on ta sisemiselt motiveeritud õppetööks. Seega eeldame, et pere koostatud IÕK on olema lapsele arusaadavas sõnastuses, lihtsasti kasutatav dokument. IÕK vorm on ühisdokument kooli e-keskkonnas, mis koosneb üldosast ning õppeperioodi ainekavadest. Üldosasse teeme arenguvestluse ja pere märkmete põhjal sissekandeid selle kohta, milliseid muutuseid on õppija motivatsioonis, õppimises, käitumises. IÕK ainekavasid esitavad vanemad ja õppija kokkulepitud õppeperioodi jooksul digifailina. 

Hindamist käsitleme kui loomulikku  osa õpiprotsessist, see on seotud individuaalse õppekavaga. Õppeperioodi alguses pere seab eesmärke vastavalt kooliastme oodatavatele õppetulemustele.  Õppeperioodi lõpus saab õppija ja pere anda hinnagu õpitulemustele ja seada vastavalt kas uued eesmärgid või jätkata eelmiste eesmärkide täitmist. TLKP poolt fikseeritakse kokkuvõtlik hindamine e-päevikus kooliastme lõpus sõnalise hinnanguna. Hindamise eesmärk on anda tagasisidet õppeedukusele riikliku õppekava õpitulemustest lähtuvalt. Vajadusel nõustame, millise abiga omandamata jäänud baasoskused omandada.

Koduõpe koordinaatori juhendamisel (sõltumata pere elukohast)

TLPKs saab valida kahe võimaluse vahel:

• Koduõpe vanema läbiviimisel (tasuta). Selle kohta vt info ülal.
• Koduõpe koordinaatori juhendamisel (54,- kuus). Seda soovitame lapsevanemale, kellel puuduvad varasem kogemus, kindlad eesmärgid ja igapäevane ajaressurss. B-variandi puhul koostab koduõppekoordinaator kooli õppekava alusel õppijale individuaalse õppekava, korraldab veebipõhise õppetöö ning jälgib õpitulemuste saavutamist. Kord poolaastas osaleb pere arenguvestlusel, mille jooksul: 
  • koordinaator teeb kokkuvõtte seatud eesmärkidest ja nende saavutamisest;
  • õppija annab hinnanguid sellele, kui hästi tema arvates õpe toimis, mil määral eemärgid said täidetud, mida ta peaks järgmisel poolaastal harjutama jmt;
  • planeeritakse õppekorraldus järgnevaks perioodiks.

Juhendatud koduõppe kuutasu on 10% riiklikust töötasu miinimummäärast, tasutakse poolaasta kaupa.

Juhendatud koduõpe on parim lahendus lapsevanemale, kes küll tahaks, et tema laps oleks koduõppel, kuid kellel endal pole piisavalt teadmisi, oskusi, kindlust ja/või aega, et oma lapsele igapäevast õpet korraldada. Teenuse ühikuks on poolaasta, st tasutakse ühe poolaasta peale ette ning joon tõmmatakse alla arenguvestlusel. Poolaastate vahel on võimalik liikuda tasuta ja tasulise variandi vahel. Koduõpe koordinaatori juhendamisel tähendab seda, et:

• pärast esmast vestlust perega koostab koordinaator õppijale individuaalse õppekava (IÕK) ning tööplaani õppeaastaks ja poolaastaks vastavalt õppija huvialadele ja tugevustele;
• koordinaator jälgib õppe ülesehitamisel riikliku õppekava nõudeid ning õpitegevuste kavandamisel arvestab võimalikult palju õppija eripärade, huvialade, õpiviiside ja pere vajadustega;
• jooksev õpe on korraldatud nädalate kaupa: veebikeskkonna Seesaw vahendusel annab koordinaator õppijale valiku ülesandeid ning valiku viisidest, kuidas õppija antud õpitegevust sooritada soovib; 
• koordinaator vastutab selle eest, et:
  • • õppetegevus vastaks riikliku õppekava nõuetele;
    • õpimapp oleks arenguvestluse ajaks lapsevanemale kättesaadav (õpimapp sisaldab Seesaw keskkonnas tekkinud portfooliot ning kokkuvõtet IÕKs ja tööplaanides seatud eesmärkide saavutamisest; arenguvestluse ajal lisanduvad õppija ja pere hinnanguid seatud eesmärkide saavutamisele);
    • arenguvestlus perega toimub kord poolaastas.
• lapsevanem vastutab selle eest, et:
  • • õppijale on eraldatud õppimiseks ettenähtud aeg, koht ja vahendid (netiühendusega laua-, süle- või tahvelarvuti);
    • õppija saab eakohast tuge oma tööde kavandamisel ja vajalike materjalide hankimisel;
    • koordinaator on aegsasti teavitatud reisidest, üritustest, laagritest ja muust sellisest, et neid operatiivselt õppetegevustesse lülitada ja seeläbi õppija motivatsiooni ja kaasatust suurendada.
    • pere osaleb arenguvestlusel vähemalt 2 korda õppeaasta jooksul

Arenguvestlus – mis see on?
Arenguvestlus on õppija, lapsevanema ja koordinaatori vahelise koostöö üks vorm, mis toimub ettevalmistatult ning mille jooksul saavad kõik osapooled tagasisidet õppija huvidest, õpitulemustest (mh akadeemiline tase, võimekus, tööoskused, motiveeritus) ja neid mõjutavatest asjaoludest.

Arenguvestluse eesmärk on õppija motiveerituse ja eneseanalüüsi oskuse toetamine, vastastikune infovahetus ja diskussioon. Aktiivne roll on õpilasel, kes tutvustab oma tööd (A-koduõppepere puhul pigem koordinaatorile, B-pere puhul pigem vanematele), analüüsib ennast ja oma tegevust ning annab hinnangu oma saavutustele ja valikutele. Koordinaator annab omapoolse ülevaate IÕKs püstitatud eesmärkidest ja nende saavutamisest ning teeb ettepanekuid õppetöö edasiseks korraldamiseks. Lapsevanem annab tagasisidet õppetegevusele oma vaatevinklist, teeb omapoolseid ettepanekuid ning saab vajadusel nõuandeid ja soovitusi.

Arenguvestlus toimub poolaasta lõpus, üldjuhul silmast silma Tartu linnas, erijuhtudel on võimalikud erikokkulepped.

 

Tugispetsialisti teenused

• Vaba aja olemasolul TLPK tugispetsialistide nõustamine;
• OÜ Viis tugispetsialisti konsultatsioon: lisaarenguvestlused ja vajaduste kaardistamine õpiraskuste puhul vastavalt vajadusele õppeaasta vältel (tasuline teenus, B-peredele tasuta);

• OÜ Viis tugispetsialisti teenus: logopeedi, eripedagoogi või muu spetsialisti regulaarne töö koduõppijaga (tasuline teenus).

 

Abi lapsevanemate algatatud ühekordsete pikemaajaliste või mitmekordsete koosõppeürituste korraldamisel

Meie kooli koduõppijad koos vanemaga on alati oodatud osalema kooli huviringides ja üritustel soovi korral. Erikokkulepete puhul pakume kooli poolt võimalust koduõppe lastel osaleda üksikutes ainetundides, näiteks keeleõppes. 

Koduõpe on väga hea võimalus lapse sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Kõige lihtsam viis laste omavahelise suhtluse võimaldamiseks on lähestikku elavatel koduõppeperedel ise kohtumisi ja ühiseid õppekäike korraldada. Lapsevanemate algatatud ühekordsed koostöised tegevused võivad olla nt koosõppimine, õppekäigud, teatri- ja kinokülastused jmt koos lähipiirkonna lastega. Lapsevanemate algatatud mitmekordsed või pikemaajalised koostöised tegevused võivad olla nt lapsevanemate huvialadest või ametist inspireeritud töötoad, õppeteemad, õppekäiguseeriad, õpipoisikohad. Vajadusel aitab koordinaator viia infot teiste võimalike huvilisteni.

 

Koduõppeperedel võib olla otstarbekas vahel lapsevanematepoolne jagatud õpetamine: lapsevanemate tugevustest ja/või erialadest lähtuv õpetamiskoormuse jagamine (“sina minu lapsele eesti keelt koos oma lapsega, mina sinu lapsele füüsikat koos oma lapsega”). Vajadusel aitab koordinaator huvilised kokku viia.

Juhendatud koosõppepäevade korraldamine koduõppijatele

TLPK koduõppijatele korraldame igakuiseid juhendatud projektõppepäevi: iga kuu II pühapäeval toimub eesmärgistatud õppepäev Tartus või selle lähiümbruses (osalustasuga,  juhendatud koduõppe lapsed tasuta).

Kokkuhoidev ja toetav kogukond

TLPK koduõppe pered saavad osa meie toetavast kogukonnast, kes loob ühiselt endile ja lastele suhtlus-ning õpikeskkonda. Selleks pakume erinevaid kohtumisvõimalusi nt 

• MTÜ Eesti Koduõppe Keskusega koostöös korraldame Tartus igal sügisel Eesti koduõppeperedele sügispäeva, et vahetada kogemusi ja saada tuttavaks. 
• Juhendatud vestlusring lapsevanematele: iga kuu II nädalavahetusel kohtumised lapsevanematele (osalemine võimalik L õhtul ja/või P ennelõunal, osalustasuga, juhendatud koduõppe pered tasuta);
• PS Lõuna-Eesti perede kohtumiste planeerimine toimub Facebook kinnises grupis nimega „Koduõppurite kohtumised Tartus”,
• avatud grupp nimega “Koduõpe” sobib samuti tutvuste sõlmimiseks).
• Suuremate ürituste infot soovitame jälgida https://koduoppekeskus.wordpress.com blogis: üle Eesti tulevad koduõppepered kokku neli korda aastas, et vahetada kogemusi ja saada tuttavaks.

• TLPK koduõppijate suletud Facebook suhtlusgrupp;

• TLPK koduõppijate meililist.

OLE ISE SEE MUUTUS HARIDUSES, MIDA OLED OODANUD!

Võta ühendust koduope@luterlik.edu.ee

Koduõppe korraldus TLPK-s

Olen Kadi Künnapuu, Tartu Luterliku Peetri Kooli  (TLPK) koduõppe koordinaator. Mul on hea meel, et koduõpe vanema soovil on Eestis kasvav trend (2019.a andmetel u 400 lapse pered on otsustanud korraldada laste haridust kodus, koolivabalt. TLPK koduõppe  kohta saab lugeda siit  ja minu kodulehekülg ning blog on siin. Selles postituses soovin tutvustada TLPK koduõppe korraldust, sest alustasime 2018/19 õa koduõppe suunaga.

Koduõppe korraldus  on üle Eesti erinev ja sõltub kooli suhtumisest ja teadlikkusest vanema soovil koduõppe osas (mõned koolid ei ole teadlikud, et  vanema soovil koduõppe korraldus erineb tervislikel põhjustel koduõppest). Tavaliselt tegeleb iga koduõppelapsega klassijuhataja, kuid TLPK-s otsustasime, et kõigi jaoks mugavam ja meeldivam on olukord, kus koolis suhtleb kõigi koduõppeperedega sama inimene, kel on ka endal koduõppe korraldamise kogemus – koduõppe koordinaator.

Koduõppel saab pere ise koostada õppijale individuaalse õppekava (IÕK) ja sellesse võiks suhtuda kui koduõppe eelisesse, sest tegelikult on õppimisprotsess võimalik ainult siis, kui õppija on teadlik oma eesmärgist ja saab oma saavutusi ise hinnata. TLPK-s eeldame, et individuaalse õppekava (IÕK) teeb pere trimestriks (3 kuuks). Kord trimestris toimub perevestlus koduõppe koordinaatoriga, kes vaatluse ja vestluse põhjal saab teha kindlaks õppija edasijõudmine vastavalt IÕK-le, sj aktsepteerime ka lapsevanema pandud hindeid ja hinnanguid. Õpitu näitamiseks soovitame kasutada õpimappi (aga ka videot, fotosid, blogi, vestlust, teste ja muud). Arvestatame  sobivate õppeainete IÕK-s alla märgitud huviringid, trennid, muusikakool, aga ka muuseumis või aineolümpiaadidel käimine õppetegevuseks.

Koduõppe IÕK peamine osa on ainekavad. TLPK õppekava on otseselt seotud riikliku õppekavaga, mistõttu on koduõppe IÕK koostamisel lihtne toetuda riikliku õppekava ainevaldkondade kavadele ja oodatavatele õpitulemustele (avaneb siin lingil). Õppija teadlikkuse ja motivatsiooni toetamiseks soovitame teda kaasata õpiprotsessi algusest peale st eesmärgistamise ja planeerimise faasis. Samuti on õppija see, kes oma õppetööst kokkuvõtte teeb ning sellele hinnangu annab.  (Üks võimalus teha õppijat kaasates ainekava 5.klassi matemaatikas on näidiseks siin.) IÕK ainekava saab iga koduõppija enda jaoks täiustada nt lisades sinna keerulisemaid või huvipakkuvamaid eesmärke nt vanema kooliastme õpitulemustest.

Koduõppes on võimalik olla paindlik õppetöö planeerimisel ja tasub kaaluda sessioonõpet/tsükliõpet st mõnel trimestril ei pruugi õppida nt loodusõpetust või ajalugu ja õppida muud ainet seevõrra intensiivsemalt. Võimalik on lõimida aineid nt ajalugu, kirjandus, kunstiõpetus ja eesti keel.

Kui Sul tekkis küsimusi, siis võid mulle kirjutada

koduope@luterlik.edu.ee.

Kadi Künnapuu

Suvepäevad 2018

Olime 19.-22. juuli Hiiumaal. Need olid ühed minu (Ingridi) lemmikud suvepäevad läbi aegade. Kokku oli saanud omavahel hästi sobiv seltskond seitsmest perest. Juttu jätkus sügava ööni, teemad varieerusid kanapidamisest poliitika ja filosoofiani, vahele ikka koduõpet ka.

Kadi Künnapuu viis kahel päeval läbi lugemisseikluse töötuba, mis lõppes laste etendusega. Aleksei Käär viis meid Nõrgakivi juurde ja Nõrganinale ning juhendas laste ringmänge, Karina Kääriga valmistasime seepi. Mitmel korral käisime rannas ja suvitasime niisama. Rand oli suhteliselt tühi, rahvas oli ilmselt Hiiu folgil. Nõrganinalt tagasi tulles matkas suurem osa seltskonnast läbi mere. Pärast matka said lapsed ponidega sõita ning samal ajal toimusid saalis ühe osalejaga trenn ja köögis küpsetamine. Kahel korral esines meile Blowersite pereansambel. Lastele pakkus seltsi kohalik julgem kass. Pelglikum kass ligi ei tulnud.

Agapäeotsa selts ehk endine Leisu koolimaja on täiuslik koht suvitamiseks või sündmuste korraldamiseks ja seal saab annetuse eest peatuda aastaringselt. Otsige kontakti Facebookis.

Ja pildid 🙂 Pildistas Margit.