Koduõppe suvepäevad 2021

Koduõppe suvepäevad 2021 toimusid 6.-8.08 Pärnumaal Seljametsa rahvamajas. Suur aitäh kõigile, kes tulite ja olite ja need päevad oma küsimuste ja kogemuste ja ideedega nii sisukaks tegite!

Osalejaid oli rõõmustavalt palju. Saavutasime osalejate hulgaga taas päris esimese koduõppe konverentsi taseme. Päevad olid sisutihedad nii vestlusringides kui sügava ööni kestnud jutuajamistes. All on ülevaade vestlusringides räägitust. Panin kohati kokku erinevates ringides räägitu, et moodustuks loogiline tervik.

Alustasime reede õhtul tutvumisringiga neile, kes kohal olid. Laupäeva hommikul oli uus laiem tutvmisring ja Kairi Kuha rääkis koduõppele jäämise võimalustest ja korraldusest ning sotsialiseerumisest. Pärastlõunal rääkis Irja Toots Tartu Luterlikust Peetri Koolist nende pakutavast juhendatud ja veebipõhisest koduõppest ning koduõppest III kooliastmes. Pühapäeval alustasime Liis Priksiga, kes tutvustas Rakvere Waldorfkooli sel sügisel avatavat keskkooli ja koduõppuritele haridustee jätkamiseks mõeldud mittestatsionaarse õppe võimalust seal, aitas kokku panna koduõppele jäämise ABC ning rääkis laiemalt koduõppest Rakvere Waldorfkoolis. Pärastlõunal jagas Kertriin Petrov oma pere koduõppe kogemust ja tutvustas valuvaba õppimise põhimõtteid. Mitmed ideed kordusid läbi kõigi vestluste. Lauake kattis end osalejate kaasa tooduga külluslikult.

Siin on praegu ainult minu (Ingridi) märkmed siit ja sealt. Kes tegi veel põhjalikult märkmeid, olete oodatud jagama ja saan siia vahele lisada.

***

Suvepäevadel esindatud olnud koolide info:

*Tartu Luterlik Peetri kool: http://www.luterlik.edu.ee/koduope/

Irja Toots, III kooliastme koduõppe koordinaator TLPK-s: irja@luterlik.edu.ee

*Rakvere Waldorfkool https://rakverewaldorfkool.ee

Liis Priks, RWK koduõppe koordinaator: liis@rwk.ee

*Püha Johannese Kool (Tallinnas) https://pjk.ee/ee/koduope

Ingrid Vooglaid, PJK koduõppe koordinaator: ingrid.vooglaid@pjk.ee

*Kertriin pakub vanematele koduõppe koolitusi: http://kertriin.simplesite.com

https://fienta.com/et/o/6037

Youtube`is on Kertriini logopeedilised muinasjutud keeleharjutustega: https://www.youtube.com/channel/UCNN1xlXaNeMP4F2mfLjqctg

kertriin@gmail.com

***

Kairi jutu võtab kokku tema artikkel fonte.news/haridus/kuidas-votta-laps-koduoppele/.

***

Irja vestlusring peamiselt III kooliastmest

*IÕK-d koostades tuleks kõigepealt mõelda, miks see pere koduõppel on ja mida saavutada soovib. Sellest lähtub, mida ja kuidas ja kui palju õppida. Ära mõtle, miks ei saa enam koolis olla, vaid miks oled koduõppel.

*Kolmandas kooliastmes on IÕK-d koostades oluline arvestada, kas laps soovib minna edasi keskkooli sisseastumiskatsetele. Sisseastumiskatsed võivad koolist sõltuvalt olla oluliselt raskemad kui põhikooli lõpueksamid ja neiks on vaja teadlikult valmistuda. Hea on teada, kas konkreetset ainet on vaja edasi õppimiseks süvendatult ja kvaliteetselt tunda, või on sellest võimalik hindega 3 üle libiseda.

*Koduõppel on edasi õppimise soovi korral põhikooli viimastes klassides eriti oluline eraldi õppida ja drillida eksamite sooritamist konkreetses formaadis. Kasuks tuleb eksamikogemus võõras ebamugavas keskkonnas. Eksamite sooritamist harjutada tasub juba alates 7. klassist.

Harjutage varasemate aastate eksamimaterjalide täitmist aja peale kodust väljas ebamugava tooli ja lauaga. Tutvuge ja arvestage ka hindamistingimustega. Eksamil tuleb olla teadlik ja tähelepanelik detailide suhtes, kus on näiteks vormistuses ainult üks õige variant ja kõige muu eest läheb punkt maha. On olemas ka kogumikud eksamites esinenud tüüpülesannetega, mida saab harjutamiseks kasutada. Samuti on olemas eksamiteks valmistumise kursused ja eraõpetajad pakuvad individuaalset ettevalmistust.

*TLPK veebipõhises koduõppes ei ole aineõpetust. Kursustel on lõimitud erinevad ained. Samuti ei paku kool ettevalmistuskursuseid eksamiteks. Veebipõhises koduõppes toimuvad 1-2 korda nädalas grupitunnid, kus saab teistele esitlusi teha.

*Kui lapsel on motivatsioonikriis ja kool jääb pooleli, siis see ei ole maailma lõpp. Eestis toimib õmblusteta õpitee, täiskasvanute gümnaasiumis on võimalik lõpetada ka põhikooli sealt, kus pooleli jäi. Ka hiljem lõpetatud põhi- ja keskharidusega saab edasi kõrgkooli minna.

*Kui klassi programm on läbitud, siis on klassi võimalik lõpetada ka jaanuaris.

*Vanem ei pea püüdma vägisi kõike ise õpetada. Kolmandas kooliastmes on levinud eraõpetajate abi kasutamine. Eraõpetajaid leiab näiteks aadressidelt

Koduõpetajate pank FB-s

mentornaut

eraopetaja.ee

ning muudest keskkondadest.

Inglise keeles on keskkondi, kus saab veebi teel läbida kursuseid vastavalt oma tasemele, klassist sõltumata. Näiteks

Brilliant.org

Outschool

*Vanemate jaoks on tähtis enesehoolitsus ja võrgustiku, küla loomine koduõppeks. Mitte laps ei ole koduõppel, vaid pere.

*Eksamil on tähtis lugeda tähelepanelikult töökäske. Laps on vanema jaoks samuti nagu töökäsk. Ära püüa vastata küsimustele, mida laps pole esitanud.

Vanematelt:

*Anna parim info vanimale lapsele, siis jõuab see ka nooremateni. Kui vanim laps teab, kuidas infot leida, õpetab ta seda ka noorematele.

*Ära jäta nooremaid lapsi kõrvale, kui suuremad õpivad. Sageli on noorematel lastel vanemate kõrval õppides kooli alustades juba osa kooliprogrammist selge ja nad saavad süvendatult õppida seda, mis huvitama on hakanud.

*Akadeemilistest eesmärkidest tähtsam on südameharidus, mille poole laps elus püüdleb. Lisaks on vaja noortele õpetada eneseregulatsiooni. Noor võiks suuta ise ära tunda, kus on võimaluste aknad, kus milleski lagi, kus teha spurt ühes asjas ja muu mõneks ajaks kõrvale jätta.

***

Liisi ring keskkoolist

Rakvere Waldorfkool avab sel sügisel keskkooli, kus on ka mittestatsionaarse õppe võimalus.

*Mittestatsionaarses õppes on vaja kord kuus koolis kohal käia. Õpilane kohtub konkreetse kursuse õpetajaga üks kord enne kursuse algust ja teine kord pärast selle lõppu. Vahepealsel ajal on materjalid veebis ja õpilane õpib iseseisvalt. Õpetaja otsustab, kas õpilasel on kursus läbitud, koordinaator aitab üldiselt järge pidada.

*Võimalik on arvestada ja kanda üle mujal läbitut, näiteks teaduskoolist, muusikakoolist jms.

*Mittestatsionaarne õpe on keskkoolis keerulisem kui statsionaarne, eeldab väga tugevat enesedistsipliini.

*Eestis on raske luua veebipõhist kooli, sest igasuguse kooli rajamiseks peavad olema tervisekaitse ja tuletõrje nõuetele vastavad kooliruumid, olenemata sellest, kas kunagi ühtegi õpilast füüsiliselt kohale tuleb.

*Eestis ei ole keskkool kohustuslik. Siiani on olnud mõned üksikud võimalused kaugõppeks. Mõned Eesti õpilased on olnud keskkoolis kirjas West River Academy vabaõppe katuskoolis, mis võtab vastu õpilasi üle maailma. Teadaolevalt on vähemalt üks õpilane selle kooli tunnistusega saanud Eestis kõrgkooli sisse.

*Keskkooli avamise mõte Rakvere Waldorfkoolis on, et lapsed saaksid kogemusi erinevatelt elualadelt. Koolis on praktikate epohhid, mida tavakoolis ei saa, näiteks ehitus, maamõõtmine, õmblemine, keraamika, põllumajandus… Kõik epohhid on kõigile statsionaarsetele õpilastele. Valik praktilisi oskusi annab noorele eneseusalduse, et ta saab hakkama.

*Mittestatsionaarses õppes saab noor tegeleda süvitsi edasi oma juba välja kujunenud huvivaldkonnaga. Lisaks on vaja läbida kursuseid muudes valdkondades, et noor ei jääks ühekülgseks. Võimalik on teha mõni epohh koos statsionaarse grupiga.

*Koolikeskkond on nutivaba.

***

Koduõppele jäämise ABC Liisiga

*Kuupäevad varasematest ringidest: avalduse esitamise ametlik tähtaeg on 20. august I poolaastal alustamiseks ja 20. detsember II poolaastal alustamiseks. Koduõppe koordinaatoriga koolidesse saab praktikas igal ajal.

*Kiire ülevaade koduõppele jäämise ametlikust protsessist on aadressil http://koduope.ee/Dokumendid/. Ennast ise koduõppele avatuks nimetanud koolide kontaktid on http://koduope.ee/Koolid/.

*Miks? Koduõppele jäämise põhjus peaks olema positiivne, mitte millelegi vastandumine. Mida see lapsele ja perele annab, et nüüd koduõppele jääme? Koduõppele jäämiseks on oluline mõlema vanema nõusolek. On juhtunud, et üks vanem jätab lapse koduõppele ja teine hakkab selle vastu võitlema ning koordinaatori energia kulub teisele vanemale aru andmisele ning ametkondadega suhtlemisele. Kui teise vanema nõusolek on ebakindel, siis on vaja kõigile koduõppega seotud dokumentidele mõlema vanema allkirja.

*Ootused koolile ja kooli valik. Mida te koolilt vajate? Tutvuge erinevate koolide pakutavaga koolide kodulehtedel, koordinaatoritega suheldes ja FB grupis Koduõpe teiste kogemustest lugedes. Mis on selles koolis vanema vastutus? Kas teie ootused ja selle kooli tingimused sobivad kokku? -> Valige välja kool, esitage avaldus ja käige tutvumisvestlusel.

*Enne IÕK koostamist on vaja selgeks mõelda keskkonna loomine vaba inimese kasvamiseks. Laps on juba vaba, täiskasvanud saavad pakkuda keskkonda, et laps saaks jätkuvalt vaba olla. Mida selleks vaja on? Vanemad on ise lapse jaoks matkimisväärne keskkond nr 1. Mis on lapse keskkonnas puudu või üle? Kas meil on aega koduõppeks ja selleks, mida keskkonnas vaja? Milline on pere elurütm, kas see on lapsele tervislik? Mida on vaja muuta, juurde otsida, ise õppida? Millised on lapse vajadused erinevates valdkondades?

*Vaja on, et vahendid oleksid kvaliteetsed ja mürgivabad. Vahel võib näha, et koduõppelapsed on pastakaga paberi servale midagi teinud ja öeldakse, et joonistasime ka natuke. Õppimisel ja õppeprotsessi nautimisel on vahenditel suur roll.

*IÕK koostamine. Kui lapse ja pere vajadused ning keskkond on läbi mõeldud, siis tuleb IÕK jaoks kooli õppekavast lähtudes õppeained läbi töötada. Iga kooli kodulehel on selle kooli õppekava, kus on ainekavades klasside kaupa välja toodud, mida on vaja selle klassi lõpuks selles aines saavutada. Õppekava üldosas on üldpädevused jms, mida on samuti oluline arvestada, kuid need seostuvad pigem keskkonna loomise osaga. Erinevates koolides võivad olla erinevad juhised IÕK koostamiseks. Enne alustamist tuleks tutvuda kooli juhistega.

*Pärast eesmärkide seadmist on hea läbi mõelda, milliste tegevustega need saavutatakse. Tegevused võivad õppeaasta jooksul muutuda ja kõigis koolides ei nõuta neist täpset ülevaadet.

*IÕK-s peab kindlasti olema märgitud, kuidas tulemusi hinnatakse. IÕK alusel peab olema võimalik poole aasta pärast hinnata, kas selle perioodi IÕK on suuremas osas läbitud või läbimata. Hindamiseks sobivad näiteks ise kodus kontrolltööde tegemine, valmivad esemed, tekstid, videod, fotod, blogi pidamine (kinnise blogi ligipääsu saab anda ainult koordinaatorile ja lähisugulastele), TV ülesannete täitmine, eneserefleksioonid jms. Koordinaatoriga koolides toimub poolaasta hindamine üldiselt arenguvestluse ja õpimapi vaatamisega.

*Alusta tasapisi, ära vala last kohe materjalide tulvaga üle.

*Waldorfkoolis öeldakse, et kogu kasvatus on enesekasvatus.

*Waldorfkoolis on teemad vahel teises järjekorras kui tavakoolis. Näiteks harilikud murrud on üleni 4. klassis, mujal jagatud klasside vahel. Füüsika algab waldorfkoolis 6. klassis, mujal 7. klassis, ning on katsepõhine.

Vanematelt:

*Lapsi ei ole vaja katki teha, et nad elus hakkama saaksid. Sotsialiseerumises on olulisel kohal loomad ja loodus. Sotsialiseerumine ei toimu omaealiste grupis, vaid kokkupuutes erinevas vanuses ja erineva taustaga inimestega.

*Waldorfpedagoogikas on olulisel kohal läbi meelte õppimine. Vasta lapse küsimustele vihje ja uue küsimusega, laps otsib ise vastust.

*Keemia on koristamise seisukohalt väga praktiline aine. Laps saab õppida, kuidas higi- ja rasvaplekke välja saab jms.

*Koduõppele võib algklassides kuluda paar tundi päevas, kuid ülejäänud aeg, mis laps muidu koolis veedaks, on samuti vanema vastutus sisustada. Ka koolis on otsest õppimise aega palju vähem kui koolipäeva pikkus. Vanematel on vaja hoolitseda, et lapsel oleks erinevaid võimalusi ja vahendeid iseseisvaks tegutsemiseks kogu päeva jooksul, ilma ekraanist lapsehoidjana sõltumata, ning ise last tegevustesse kaasata ja oma innuga eeskuju anda.

*Kuidas asendada huviringe? Üks kunstikool kolis eelmisel kevadel õue ja tunnid jätkusid. Inimesed peavad ise looma oma lastele võimalusi. Saab näiteks kunstnikega individuaalselt suhelda. Veebis leidub detailseid õpetusi, ka lastele. Tasub küsida võimalusi omavalitsusest. Vanematel on erinevad tugevused, saab omavahel jagada õpetamist ja juhendamist.

Soovitati kuulata

*Signe ja Tanel Mällo intervjuu “Kooli kuhtumine”, sh koduõppest, 2h

*Kaire Kaur Danieli ja Tiiu Kuurme vestlus koduõppest Ööülikoolis

***

Kertriin

*Motoks on valuvaba õppimine.

*Kaardistas enda ja mehe oskused. Hea on tuua välja oma tugevused, sageli inimesed näevad ainult oma puuduseid. Hakkasid mehega keskenduma praktiliste oskuste edasiandmisele lastele ja see avas lapsed.

*Kaardistas ka oskused, mida laps saab erinevate ametite jaoks juba kodust omandada. Näiteks professionaalsel tasemel koristamisoskused, teadmised erinevate pindade vajadustest ja vahenditest, kokandus, tülide lahendamine… .

*Elu õpetab karmilt, vanem saab õpetada pehmelt. Kasuta ära tuttavaid sädeinimesi, kes on valmis oma valdkonnas jagama ja lapsi oma tegemistesse kaasama.

*Õnnelik pole see, kes saab teha, mida tahab, vaid see, kes teeb kerguse ja rõõmuga ära, mille elu ette paneb.

*Kui laps teab, kes ta on ja mida ta oskab, hakkab ta jagama oma andeid, mitte ei teeni lihtsalt raha.

*Sageli vanemad arvavad, et nende laps on ingel ja tahavad lapse koduõppele võtta, sest õpetaja ütles, et laps on koolis hirmus. Koduõpe ei ole meelakkumine, vanemad hakkavad nägema oma lapse kõiki tahke. Koduõppevanemal on võimalus oma lapse erinevate tahkudega pehmelt tegeleda ja mitte oodata, et elu karmilt õpetaks.

*Kui teed hommikul suu lahti ja saad aru, et teed lastele rohkem kahju kui kasu, siis sel päeval ära õpeta, et lapsel ei tekiks vastikust õppimise vastu.

*Märka lapse vooseisundit ja ära katkesta seda. Ei või segi ajada sõltuvuskäitumisega.

*Lapse keskkond on vaja luua vanemal, arvestades, et see oleks arengut toetav. Kui vanem loob lapsele hommikusöögilauas valiku tervislike ja ebatervislike asjade vahel, siis ei peaks imestama, kui laps valib ebatervisliku.

*Ära karista last tubliduse eest, premeeri.

*Ära võrdle lapsi omavahel, vaata, mis reaalselt praegu olemas on. Raskuste korral on küsimus selles, mis takistab edasiminekut. Leia takistused üles. Näiteks võib olla, et laps peaks lugema tööülesannet, kuid tema fookus on hoopis muudel meeltel.

*Lapsed õpivad seni, kuni fookus püsib. Ilma fookuseta ei õpi kunagi. Vahepeal on vaja emotsioone vabastada või lülituda teisele tegevusele.

*Õppematerjalid loeb eelmisel õhtul läbi ja kriipsutab maha, mida ei taha, et laps loeks. Näiteks mõnest tekstist võib vanem ise trauma saada. Kõik, mis sa valad lapse sisse, peab last teenima. Mida on vaja materjalides asendada?

*Tee lapsega katseid, mis tunne on erinevates asendites olla ja õppida. Näiteks kõvera seljaga on uimane, sirgelt ära tegemise tahe – laps õpib kogemusest, miks on vaja sirge seljaga õppida. Samamoodi katsed toiduga, kuidas keha reageerib pärast selle toiduaine söömist, ka pärast nt kuu aega suhkru vältimist uuesti proovides. Laps ei taha istuda, kui tal on huvitav liikumist toetav keskkond. Võib ka juhtuda, et laps viib vanema iga õhtu jooksma, ei kurda ega unusta ära, mitte vanem ei pea last liikuma ajama.

*Lapsed õpivad alati läbi vaatlemise, vanem on lapsele õppefilm. Laps vaatleb kõigepealt, kas oled lähenetav. Seejärel otsustab, kas tulla midagi koos tegema. Kui lill lõhnab, siis mesilased tulevad. Ole ise meeldiv inimene, siis lapsed tahavad sinuga koos tegutseda.

*Oma oskused on vaja lapse jaoks detailselt lahti mõtestada ja seletada. Näiteks, et ei tuleks mahakirjutamise vigu, seletad näidates ja praktiliste seostega lahti, et loed ülesande läbi, siis kirjutad andmed välja, siis loed ja kontrollid mitu korda üle, paned vihiku vahepeal kinni ja kontrollid veel. Ehituse kvaliteedi eest vastutades on vaja pedantsust detailides.

*Küsi lapselt luba, kas võid teda õpetada, aidata… ja kas nüüd võib. Küsi, kuidas meil oleks võimalik seda koos teha. Mida on vaja, et Sa tahaksid seda koos teha. Vanemal on vaja palju loovust ja taiplikkust. Tee palju nalja, naera enda üle. Võta ennast pjedestaalilt maha, näita lapsele, et õpid ka.

Koduõppe kevadpäev ja džunglinäitus

Laupäeval toimus Püha Johannese Koolis üle-eestiline koduõppe kevadpäev. Päev oli väga sisukas. Suur aitäh kõigile osalejatele!
PJK 4. klassi õpilane Loore korraldas kevadpäeval laste džunglinäituse. Näitusel osalesid PJK õpilased õpetaja Olga juhendamisel ning koduõppelapsed üle Eesti. Esialgne teema “Džunglivärvid” laienes koolilastel töö käigus ning mõned tööd on teemal “Õrn kole.” Füüsiline näitus on üleval PJK aatriumis. Virtuaalse näituse kohta kirjutab Loore: 


*** 
Tere

Saadan virtuaalgalerii lingi, kus džunglinäitus üles on riputatud. Ärge heituge, et leht üpris kaua laeb. Tööd on nii „õues“ kui ka „toas“, pildi peale klõpsates avaneb kunstniku nimi. Näituse ülemises vasakus servas on „i”, mille all on juhend, kuidas hiirega liikuda. All vasakus nurgas on näituse kaart, kuhu saab samuti klõpsata. Kokku on üleval 10 tööd.

https://www.artsteps.com/embed/6098e0792ae550bbbf8e0c55/560/315
Suur tänu kunstnikele!
Loore 
*** 


Telefonis laeb näitus kiiremini kui arvutis. Samuti võib aeglasema arvuti puhul abi olla, kui aadressil https://www.artsteps.com sisestada üleval otsingureale pealkiri džunglinäitus ja nii avada. 

***
Kevadpäeval tegi põhjaliku ülevaate Montessori pedagoogikast ja selle rakendamise võimalustest kodus Anu Linnamägi, kel oli tutvumiseks kaasa võetud ka Montessori õppevahendeid. Anu jagab pilte oma pere Montessori õppest Instagramis ja temaga saab ühendust ka Facebooki kaudu.

***
Püha Johannese Kooli rajamise lugu tutvustas PJK direktor Liivika Simmul. 

***
Keskkooli ja sealse mittestatsionaarse õppesuuna loomisega seotud arengutest rääkis Rakvere Waldorfkooli koduõppe koordinaator Liis Priks. Peamised erinevused võrreldes koduõppega põhikoolis on, et vastutus läheb lapsevanemalt üle õpilasele ja õppe korralduse ning hindamisega tegeleb iga kursuse õpetaja. Vestlustel kohtutakse ainult õpilasega (põhikooli koduõppes perega). Kooli tähelepanu nihkub küsimuselt, millist tuge pere vajab, küsimusele, millist tuge õpilane vajab, et ise õppida.  

***


Daniel ja Ester tutvustasid ideed luua tarkuste pank ja oskuste pank. On palju vanu inimesi, kel pole kellelegi oma teadmisi ja oskusi edasi anda. Samal ajal kolib maale noori peresid, kel puuduvad traditsioonilised oskused ja teadmised  maal elamiseks. Tarkuste pangas võiks veebis olla u. 15 min videod, kus inimesed näitavad traditsioonilisi töövõtteid ja räägivad oma teadmistest. Oskuste pank toimiks avatud uste päevadena inimeste juures, kel on midagi edasi anda. Daniel ja Ester on rääkinud inimestega, kes on öelnud, et oleks valmis soovijaid enda juures vastu võtma ja õpetama. Saime vestlusringis teada, et sarnast koostööd on Eestis püütud teha pärimusmuusika alal. Luksenburgis on õppetalud, kus klassiga käiakse ja laste sünnipäevi peetakse. Californias on kunstnikel avatud uste päevad, mis võimaldavad kohalikel oma piirkonnaga lähemalt tutvuda ja kogukonnas inimlikku kontakti luua. Vaja on koordinaatorit, kes süsteemi üles ehitab ning õppida soovivad pered ja jagamiseks valmis vanad inimesed kokku viib, filmimeeskonda ning IT-tuge. Osalemise soovi korral kirjutage Agapele: agape@bfeetmail.com. Ühtlasi kutsub see perekond endale Kernu vallas külla. Nende juures saab loomi vaadata ning lõkkeõhtutel, orkestris ja kooris osaleda. Nende orkestris on lisaks oma perele nii teisi koduõppelapsi, kui ka kooliõpilasi ja tudengeid. Noorim liige on hetkel 10-aastane.

***

Linnupesa PJK klassiaknal


Räägiti kogukondlikult koduõppe korraldamisest. Üks näide Eestis on MTÜ Vabadus õppida, millesse kuuluvad pered Tartus koduõpet koos korraldavad ja pakuvad ühistegevusi nii lastele kui vanematele. Nende tegemistega saab tutvuda blogis https://vabadusoppida.wordpress.com ning Facebookis on  grupp Tartu Demokraatliku Võlukooli kogukond.Kogukondlikult saab koduõpet korraldada iga kooli juures, kus on rohkem kui paar peret koduõppel. Lihtsam on see koolides, kus on olemas ka koduõppe koordinaator. PJK-s ja TLPK-s toimuvad kooli korraldatud koduõppeperede kohtumised kord kuus. Lisaks on võimalik peredel omavahel koostööd teha sõltumata sellest, millise kooli juures nad kirjas on. Tuleb lihtsalt leida omavahel haakuv seltskond ja tegevused ette võtta. PJK koduõppe kogukonda on juba integreerunud ka peresid, kes ei ole veel ametlikult koduõpet alustanud või kes on mujal koduõppel kirjas. Kevadpäeval osalejad jagasid oma tegevusvaldkondi, et soovi korral üksteise teenuseid kasutada ja üksteist toetada.

***


Vestlusringides räägiti veel võõrkeele õppest, tervislikel põhjustel koduõppest ning koduõppe korraldusest eestlasena Rootsis elades. Eestis on õppimiskohustus ning kooliiga algab 7-aastaselt. Rootsis on koolis käimise kohustus alates 3. eluaastast ning koduõpe keelatud. Praegu kaalutakse tööpäevadel koolis viibimise kohustuse laiendamist alates 1,5-aastastest. Rootsi meedias kutsutakse inimesi üles teatama koduõppel olijatest ning ka muu kodakondsusega peredel on seal olnud koduõppega suuri probleeme. Eelmisel aastal kolis sadakond peret Rootsist koduõppe keelu tõttu ära. Põhja-Rootsis, Soome piiri ääres, laienevad Soome seadused ning seal on koduõpe lubatud. Kevadpäeval osales pere, kes on siiski Rootsis koduõppel ja on pidanud seetõttu trahve maksma. Praeguseks on nad leidnud piirkonna, kus kohalik omavalitsus aktsepteerib asjaolu, et lapsed läbivad Eesti õppekava, kuid pere peab ka Eestis elukohta, et olla valmis olukorra muutumisel kohe tagasi kolima. Kui keegi soovib lähemat infot koduõppe kohta Rootsi kolimisel, siis saan kontakti vahendada.

Fotod on Püha Johannese Kooli õuelt ja akvaariumist.

Koduõppe kevadpäev 2021

Üle-Eestiline koduõppe kevadpäev 2021 toimub 29. mail Tallinnas Püha Johannese Koolis aadressil Siili 14.

Kava

10.00 saabumine, maalide näituseks üles seadmine

10.30 tutvumisring

Liis Priks tutvustab Rakvere Waldorfkoolis avatava keskkooli koduõppesuunaga seotud arenguid.

Anu Linnamägi tutvustab Montessori pedagoogikat ja selle kodus rakendamise võimalusi. Järgneb arutelu.

13.00 lõunasöök (kooli sööklas või iseseisvalt) ja maalinäituse vaatamine.

14.00 vestlusringid osalejate jaoks olulistel koduõppelistel teemadel

17.00 lõpetamine

***

Lõunasöök kooli sööklas maksab 2 eur. Valida saab taimetoitlase ning vegani toidu vahel. Palun andke oma toidusoovist teada Ingridile (ingrid.vooglaid(at)pjk.ee) hiljemalt neljapäeva, 27.05 hommikul kella 10-ks.

***

Olete oodatud osalema PJK koduõppeõpilase Loore korraldataval laste maalinäitusel! Näitusele on oodatud ka koolis käivate ning mujal koolides koduõppel olevate laste maalid. Kellel ei ole võimalik kevadpäevale kohale tulla, saab soovi korral oma maalidega näitusel osaleda virtuaalses keskkonnas. Näituse info:

Armsad pered! 

Loore kureerib kevadel PJKs näitust ja kutsub teisi kunstnikke osa võtma! Teema on džunglivärvid ja tehnika on akvarell. Töö mõõtmete ega vormi osas piiranguid ei ole.


Loore elas ükskord terve talve troopikas. Ta oli siis nelja-aastane, aga see kogemus jättis sügava mulje ja on teda mitmeti mõjutanud. Muidugi pole meie oma armas kodumaa värvidega mitte kitsi, aga vahepeal võib inspireeruda ka teistsugusest gammast.


Kui lapsed pole varem akvarellidega maalinud, siis see on imeline võimalus uut avastada! Lisan mõned inspireerivad videod. Võib-olla mõned on nt Waldorf-lasteaias kokku puutunud kolme-värvi akvarellimaalimisega.


Kes tahaks kohe kunstnikuna kampa lüüa, kirjutage eikeylevain(at)gmail.com, siis saab paremini edasi suhelda.


Kameeleonhttps://www.youtube.com/watch?v=ioblgpA5eTo
Džungli maalimise aegvõte: https://www.youtube.com/watch?app=desktop&v=byGmm8RtE1s
Loodus (ilma tekstita): https://www.youtube.com/watch?v=tbodhmmqa-g

6 näpunäidet akvarellidega maalimiseks: https://www.youtube.com/watch?v=NkhQsTpkWrs

Eike Ülevain

***

Püha Johannese Kool asub vaikses piirkonnas. Palume saabumisel auto parkida Maxima parklasse (Sõpruse pst 171) või mujale koolist eemale, et mitte naabreid häirida. Täname mõistva suhtumise eest!

Kooli kohta saate lähemalt lugeda aadressil https://pjk.ee/ee/.

***

Neil, kes kohale ei saa tulla, on võimalus kevadpäeval osaleda veebi teel. Selleks on vaja samuti registreeruda.

***

Registreerumiseks kirjutage Ingridile (ingrid.vooglaid(at)pjk.ee), mitmekesi tulete, et teaksime arvestada ettevalmistustega. Palun andke oma toidusoovist teada Ingridile (ingrid.vooglaid(at)pjk.ee) hiljemalt neljapäeva, 27.05 hommikul kella 10-ks. Kevadpäevale registreeruda iseseisva lõunasöögi korraldusega saab ka hiljem.

Palun andke oma maalinäitusel osalemise soovist teada nii Ingridile kui Eikele (eikeylevain(at)gmail.com).

PJK koduõppe päev

Püha Johannese kooli esimene koduõppe päev on juba sel laupäeval, 12.09 kell 10-16 Tallinnas Siili 14.


Kavas on:
10 Tutvumisring

11 IÕK koostamise töötuba. Palun võtke kas paberil või elektrooniliselt kaasa oma IÕK-d. Need ei pea valmis olema, töötoa mõte ongi saada ideid IÕK suuremal või vähemal määral lihvimiseks. Kellel on varasem koduõppe kogemus, võib varasemad IÕK-d ka kaasa võtta. Samuti on teretulnud tuttavate koduõppeperede IÕK-de laenamine, kui nad lubavad neid teistele näidata. Tutvume üksteise plaanide ja IÕK näidetega ning aitame üksteisel leida kohti, mis vajaks ehk veel läbi mõtlemist.

13 Lõuna kooli sööklas. Palun andke mulle (ingrid.vooglaid@pjk.ee) hiljemalt reedel kella 12ks teada, kas ja mitmekesi sööte. Üks lõuna maksab 2 eur. Tasuda saab pärast ülekandega kooli arvele, detailid saadan sööjatele.

13.30 Vestlusringid vastavalt kohapeal kerkivatele küsimustele. Soovi korral võite mulle ette saata küsimusi, mida tahaksite arutada.  

11-13 ja 13.30-16 Paralleelselt IÕK töötoa ja vestlusringidega on lastel võimalus korraldada oma töötube. Selleks andke palun mulle teada lapse juhendatava töötoa teema, oletatav ajakulu ja sihtrühm (mis vanuses lastele võiks sobida või kas sobib ka täiskasvanutele). Lapsed võivad töötube teha teemadel, mis ei eelda raskesti leitavaid vahendeid.

Laste töötoad:

*Loore juhendab filmiteemalist kunstitöötuba, mille käigus valmivad iga kunstniku oma leiutatud installatsioonid. Installatsioonidest teeme näituse. Töötuba sobib kõigile, kes on näinud mõnda (multi)filmi või tahaks filmitegijaks saada. Materjalid võtab Loore kaasa. Võimalusel võtke palun kaasa oma käärid ja liim.

*Denis juhendab villasest lõngast käevõru punumist. Vahendid võtab Denis kaasa, kuid oma lemmikvärvi lõngu võib igaüks ise ka võtta. Ühes käevõrus saab olla kuni 5 värvi lõnga.


16 lõpp.

Oodatud on koduõppehuvilised ja kogenud koduõppepered ka väljastpoolt Püha Johannese kooli.


Palun andke mulle teada, mitmekesi tulete ja kas lapsel on soovi mõnda töötuba juhendada.

Registreerumine ja rohkem infot: ingrid.vooglaid@pjk.ee.

Koduõpe Püha Johannese Koolis

Alates sügisest 2020 on koduõppe osakond ka Püha Johannese Koolis. Läksin ise sinna koduõppe koordinaatoriks. Pakume võimalust osaleda koduõppe kogukonna rajamises, soovi korral vanematel suuremal või vähemal määral laste õpetamist omavahel jagada ning kodukultuuris kasvada.

Lisan siia Püha Johannese Kooli direktori Liivika Simmuli koduõpet tutvustava kirja, mis on ka aadressil https://pjk.ee/ee/koduope.

******

Alates 2020. a sügisest avab Püha Johannese Kool ka koduõppeosakonna, mis pakub peredele võimalust luua kodune hariduskeskkond ja osaleda koduõppe kogukonnas toetades pere- ja kodukultuuri süvenemist ning laste terviklikku arengut.

 

Meie silmad ja südamed koduõppele avas kevadine mitmeti õpetlik distantsõppeperiood, mis oma sobivusega ja kogemuse meeldivuse järgi jagas õpilased laia skaala igale pügalale, tuues nähtavale nii need, kellele selline õppevorm üldse ei sobi, aga ka need, kes lausa õitsele lõid ning soovisid, et vaid nii võikski nende haridustee jätkuda. Just see viimane grupp õpilasi on meie inspireerijateks, sest soovime oma kooli arengufookusega liikuda paindlikkuse, isikupäraste õpiteede ja terviklikkuse suunas.

Ometi ei saa koduõppe otsus lähtuda üksnes lapse vajadustest, vaid peab olema kogu perekonna poolt sügavuti läbi tunnetatud, omama visiooni ja täit vastutust ning saama ka praktikas ladusalt ja kõigile osapooltele sisemist rahulolu pakkuvalt korraldatud.

Lisaks mõistsime senisest veelgi selgemalt läbimõeldud kodu- ja perekultuuri määravat võtmerolli noore inimese kujunemisel ning koduõpe sõnumina joonib alla just neid väärtusi.

Näeme muutumas lapsevanemate töökorraldust – paljud eelistavad kaugtööd ja ökoloogilisemat elustiili soovides kolida perega linnast välja ning haridusvõimaluste mitmekesistamine on aja küsimus.

Otsus asuda koduõpet põhjalikumalt uurima ja seejärel tegutsema selle avamise suunal sündis käesoleva suvevaheaja rüpes, kui küsimusega oma lapse koduõppele jätmise võimaluse kohta pöördus meie poole juba kolmas PJK lapsevanem.

Vanema soovil koduõppel olevate laste hulk on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud ning eeldatavasti kasvab lähiaastatel veel. Kuigi Eestis on juba mõned koduõppesõbralikud koolid, kuhu pered kogunevad, tuntakse jätkuvalt puudust koduõppe kogukonnast. Lõppenud aastal pakkusid Eestis koduõpet peamiselt Rakvere Waldorfkool ja Tartu Luterlik Peetri Kool.

Püha Johannese Kooli koduõppeosakonna visiooni kohaselt saavad pered soovi korral omavahel laste õpetamist jagada, mis võimaldab igal vanemal toetuda oma tugevustele ning lastele mitmekülgsema arengukeskkonna luua. Tegutseb vanemate tugigrupp, korraldatakse ühistegevusi, toimuvad teemapäevad, lapsed jagavad rõõmu õpitust teisi edasi õpetades. Püha Johannese Kooli koduõppes pannakse rõhku isiklikele suhetele, kohtumistele, koosloomisele, eelistatakse reaalmaailma virtuaalsele. Siia kogunevad need pered, kes on koduõppe enda jaoks mõtestanud nii lapsele kui perele terve ja teadliku kasvukeskkonna loomisena ja koos mitmekülgselt harituks kasvamisena ning on valmis lapse harituse kujunemise eest isiklikku vastutust võtma.

PJK koduõppe osakonna tööd hakkab koordineerima Eestimaal koduõppeliikumist 15 aasta jooksul aktiivselt eest vedanud Ingrid Vooglaid. Ta on MTÜ Eesti Koduõppe Keskus asutaja- ja kauaaegne juhatuse liige ning koduõppevanemaid nõustanud aastast 2005. Ingridil on magistrikraad psühholoogias, algaval õppeaastal on ta lõpetamas magistriõpinguid ka klassiõpetaja erialal.

Püha Johannese kooli sisemise töökorralduse mõttes hoiame kodu- ja kontaktõppe lahus, et mitte kasvatada siinsete õpetajate koormust. Kui peaks naasema vajadus distants- ehk kodusõppe järele, siis jääb koduõppe osakond ikka puhtakujuliseks koduõppeks. Seniste PJK koduõppelaste ehk välismaal õppijate eest jääb jätkuvalt vastutama HEV-koordinaator. Paralleelset distants- ja kontaktõpet me lähitulevikus pakkuda ei suuda. Küll aga on kooli juhtkond arutanud kombineeritud hübriidõppe võimalusi, ent see mõte on alles kaalumisel ja küpsemisel.

PJK koduõppeosakonnas saab sel sügisel õpinguid alustada 1.-9. klassis. Huvitatutel väljastpoolt PJK-d palume täita avalduse kooli kodulehel soovitavalt enne 20. augustit. PJK praeguste õpilaste peredel palume huvi korral kirjutada vabas vormis vanema soovil koduõppe avaldus aadressile info@pjk.ee, milles tuua ära koduõppele jäämise põhjus, vastutav isiku nimi ja kontaktandmed ja mõlema vanema nõusoleku kinnitus. Seejärel kutsume teid PJK koduõppe infotundi, kus tutvustame individuaalse õppekava koostamist ja rakendamist ning lepime kokku vestlusaja.

Koduõppe alustamisele eelneval tutvumisvestlusel koduõppe koordinaatori ja koolijuhiga jõuame selgusele kõigis küsimustes ja vastutuse võtmises. Vanema soovil koduõppe rakendamise otsus kooli õppenõukogu poolt tehakse üldjuhul augusti või detsembri teises pooles. Koduõppele võtmise otsuses lähtume vanema koduõppe läbimõelduse astmest, kooli õppekavas sätestatud väärtustega haakumisest ning koduõppe iseseisvalt korraldamise valmisolekust.

Vanema soovil koduõpet korraldab ja finantseerib vanem või eestkostja, kes vastutab ka õpitulemuste saavutamise eest.

Koduõpet läbiviiv isik koostab (vajadusel koostöös kooli koduõppe koordinaatoriga) kooli õppekavast lähtudes vastavalt kooli juhendile individuaalse õppekava. Individuaalses õppekavas märgitakse üldised õppekorralduse põhimõtted, igas õppeaines eesmärgid eesolevaks poolaastaks ning õpitulemuste hindamise viisid. Individuaalse õppekava võib koostada ka terveks õppeaastaks, märkides selgelt eesolevaks poolaastaks plaanitu.

Individuaalse õppekava esitab vanem kooli koduõppe koordinaatorile hiljemalt 15. septembriks ja 15. jaanuariks. Vanemal on õigus valida või koostada individuaalse õppekava läbimiseks sobivad õppematerjalid ja meetodid. Kool võimaldab õpilasel soovi korral kasutada päevaõppes õppivate õpilastega samadel alustel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust (õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid jmt).

PJK korraldab igal kuul kooli koduõppe päeva, kutsub ellu vanemate tugigrupi, laste esinemised-õpitu jagamised (vabatahtlik), teistele edasi õpetamised (laste peetavad töötoad).

Koduõppel viibival õpilasel koos perega on võimalus osaleda PJK huvihariduskoolis ja koolielu sündmustel.

Vanema soovil koduõppel oleva õpilase hindamisel lähtutakse eeldusest, et koduõppel on õpetajaks lapsevanem, kes vastutab lapse õpitulemuste saavutamise eest ning seega ka hindab tulemusi. Vanema soovil koduõppel õppiva õpilase hindamise korraldus määratakse individuaalses õppekavas, arvestades seejuures riiklikus õppekavas ja Püha Johannese Kooli I-III kooliastme õppekava üldosas hindamisele sätestatud nõudeid ja põhimõtteid.

Kirjaliku kirjeldava ülevaate I või II kooliastme õpilase poolaasta õpitulemustest või III kooliastme õpilase hinnetega tunnistuse esitab vanem koduõppe koordinaatorile hiljemalt nädal enne arenguvestlust. Arenguvestlused pere ning kooli koduõppe koordinaatoriga toimuvad kord poolaastas. Arenguvestlusel kontrollitakse individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemuste omandamist ning seatakse eesmärke järgmiseks poolaastaks. Õpilase kokkuvõtvad hinnangud/hinded kantakse klassipäevikusse.

Õppemaks PJK koduõppeosakonnas on 30 eurot kuus.

Koolil on õigus katkestada õppenõukogu otsusega koduõpe, kui arenguvestlusel ilmneb, et õpilasel on individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemused suures mahus saavutamata. Kool võib koduõppe katkestada, kui lapsevanem või õpilase esindaja ei ole mõistliku aja jooksul ilmunud arenguvestlusele või temaga ei ole võimalik ühendust saada. Kool võib koduõppe katkestada, kui õpilase vanematel on tugevad lahkarvamused koduõppest ning see raskendab koduõppe korraldust.

Küsimustega saab pöörduda meie koordinaatori poole ingrid.vooglaid@pjk.ee.

Lisalugemist:

https://www.bioneer.ee/kodu%C3%B5pe-%E2%80%93-mis-see-kellele-ja-milleks

https://koduoppekeskus.wordpress.com/2017/07/19/koduoppe-kooperatiivid-mujal-maailmas/

https://koduoppekeskus.wordpress.com/2017/07/19/charlotte-masoni-lahenemine-koduoppele/

https://koduoppekeskus.wordpress.com/2017/07/19/thomas-jeffersoni-nimeline-lahenemine/

Suvepäevad 2018

Olime 19.-22. juuli Hiiumaal. Need olid ühed minu (Ingridi) lemmikud suvepäevad läbi aegade. Kokku oli saanud omavahel hästi sobiv seltskond seitsmest perest. Juttu jätkus sügava ööni, teemad varieerusid kanapidamisest poliitika ja filosoofiani, vahele ikka koduõpet ka.

Kadi Künnapuu viis kahel päeval läbi lugemisseikluse töötuba, mis lõppes laste etendusega. Aleksei Käär viis meid Nõrgakivi juurde ja Nõrganinale ning juhendas laste ringmänge, Karina Kääriga valmistasime seepi. Mitmel korral käisime rannas ja suvitasime niisama. Rand oli suhteliselt tühi, rahvas oli ilmselt Hiiu folgil. Nõrganinalt tagasi tulles matkas suurem osa seltskonnast läbi mere. Pärast matka said lapsed ponidega sõita ning samal ajal toimusid saalis ühe osalejaga trenn ja köögis küpsetamine. Kahel korral esines meile Blowersite pereansambel. Lastele pakkus seltsi kohalik julgem kass. Pelglikum kass ligi ei tulnud.

Agapäeotsa selts ehk endine Leisu koolimaja on täiuslik koht suvitamiseks või sündmuste korraldamiseks ja seal saab annetuse eest peatuda aastaringselt. Otsige kontakti Facebookis.

Ja pildid 🙂 Pildistas Margit.

 

329 Margit

 

Kevadpäev 2018 ja ühe pere lugu

12. mail toimus Tallinnas koduõppe kevadpäev. Kohal oli üsna vähe osalejaid, kuid juttu jätkus palju.

Alustuseks juhendas Kadi Künnapuu lugemisseikluse töötuba ja tutvustas oma raamatut “Laps, kes leidis oma nime” ning koduõppe võimalust Tartu Luterlikus Peetri Koolis, kus Kadi on koduõppe koordinaator.

Seejärel tutvusime üksteisega lähemalt ja arutasime hingel olevaid teemasid, sh rääkis üks 13-aastane neiu oma koduõppe kogemusest. Lapsed laulsid ja mängisid viiulit.

Ühel perel oli kaasas külaline, kelle tulekust me ei teadnud, kuid kes sisustas lõunasöögijärgse aja huvitava ülevaatega oma pere koduõppest Venemaal ja Leedus. Teen tema räägitust väikese kokkuvõtte.

Vene pere on viimased viis aastat Leedus elanud. Neil on 11 last vanuses 1-15 aastat. Koduõppel kirjas on nad jätkuvalt Venemaal. Venemaal esitatakse koduõppe avaldus üks kord vastavale organile ja see kehtib 11. klassi lõpuni. Üheski koolis koduõppelaps püsivalt kirjas ei ole. Iga aasta tuleb teha eksamid ja eksami ajaks registreeritakse laps ajutiselt koolis. Osad koolid lasevad teha eksameid ainult põhiainetes, teised kõigis. Eksameid saab teha igal ajal aastaringselt. Antud pere lapsed läbivad kaks ainet korraga, üks raskem ja teine lihtsam, teevad nendes eksamid ära ja võtavad järgmised kaks ainet ette. Esimest korda läksid nad kooli eksameid tegema juba oktoobris, õpetajad olid sellest šokeeritud ja kooli hinnang perele ning koduõppe võimalikkusele tõusis kohe. Leedus elades käivad nad jätkuvalt Venemaal eksameid tegemas, kuid mitte enam nii sageli ja palju, sest kooli poolt on suurem usaldus, nende lapsi peetakse geeniusteks.

Uue materjali õppimisel loevad lapsed teksti neli korda läbi, sh esimene kord niisama, teine kord konspekteerides ja edasi vanematele jutustades. Ajaloos kasutavad ajajoont, reaalainetes tabeleid. Inglise keelt õppisid lapsed kaks kuud järjest Eestis sõprade juures elades. Nende inglise keele õpetaja oli ka koduõppe päeval ja ütles, et lapsed väga armastavad õppimist, neid on lihtne õpetada. Inglise keele said nad külas olemisega suhu, loevad ja kirjutavad ka.

Lapsed tegelevad ettevõtlusega. Tegid oma lehmade piimast Leedus koort, müüsid ära, lasid emal saadud raha eest Venemaalt odavamalt pähkleid tuua ja müüsid need Leedus. Nüüd kasvatavad Leedus maasikaid ja müüvad Eestis. Laste isa rääkis, et koduõppes on oluline teha palju vigu ja näidata, et vigadest õpitakse. Näiteks sportlased on väga palju peale kukkumist jälle üles tõusnud. Laps ei tohiks karta vigu teha, kuid koolis karistatakse vigade eest. Koolis arvatakse, et oluline on saada teadmisi, kodus, et õppida õppima. Erinevus on sama nagu kala kätte andmine vs püüdma õpetamine.

Leedus oli perel koduõppe tõttu lastekaitsega probleeme, kuid need lahenesid. Endiste linnainimestena hakkas pere Leedus lehmi kasvatama ning nüüd käiakse kohalikest kolhoosidest nende juurde õppima. Lehmad on neil vabapidamisel, lüpsile tulevad kellukese kutsel. Lüpsmise ajal on lehmadel jõusööt ees, muul ajal heinapall, millest osa tõmbavad omale magamiseks alla.

Pere on veendunud, et Leedus kohanemine ja hästi hakkama saamine on toimunud just tänu koduõppele, sest koduõpe annab võimaluse igal pool inimväärselt elada ja koos areneda.

 

 

 

Individuaalne õppekava lihtsalt ja selgelt

Kogume näidiseid erinevatest individuaalsetest õppekavadest siia. Kui olete valmis oma lapse IÕK-d inspiratsiooni jagamiseks teistelegi näitama, saatke see aadressil ivooglaid (at) gmail.com. Väga oodatud on ka näidised õpimappidest ja kõikvõimalikest muudest materjalidest, mille olete kooli või enda jaoks koduõppel koostanud.

Hindamisega seotud materjalide näidised on siin.

Lingikogu välismaa koduõppe programmidele on siin.

Lühidalt IÕK-st

Individuaalses õppekavas peaks olema kolm osa:

I Pealkiri ja lapse andmed.

Näiteks: pealkiri: Mari Maasika individuaalne õppekava 2011/2012 õppeaastaks

andmed: lapse nimi, kooli nimi, klass, last õpetava vanema nimi, vanema kontakt

II Iga plaanitava õppeaine kohta väga lühidalt teemad, mida kavatsetakse käsitleda. Ühe aine kohta maksimaalselt 1 lk, võib ka paari lausega.

III Hindamise võimaldamiseks tuleks igas aines välja tuua, mida kavatsetakse õppeperioodi lõpuks saavutada. Näiteks, et laps oskab 1000 piires liita-lahutada. Märkida tuleb õpetajad koolis, kes lapse edasijõudmist hindavad ning hindamise meetodid. Õpitu näitamiseks võib kasutada õpimappi, videot, fotosid, blogi, vestlust, teste ja muud, milles kokkuleppele jõutakse. Mõttekas on sobivate õppeainete alla märkida ka huviringid, trennid, muusikakool, teatris ja mujal käimised. Kooli poolt hindaval õpetajal on õigus aktsepteerida lapsevanema pandud hindeid. Vanemal või teisel koduõpet läbiviival isikul on õigus kogu hindamise ajal lapse juures olla ja talle uudses olukorras nõu anda. Kui koolis on lubatud lastel klass lõpetada kolmedega, siis ei tähenda ka koduõppel õppekava täitmine seda, et kõigis ainetes peab saama 5+ panna.

IÕK võib koostada terveks aastaks, poolaastaks, veerandiks, kuidas keegi soovib. Kokkuvõtvalt hindama peab õpetaja vähemalt kord poolaastas. Põhimõtteliselt on kõik kokkuleppe küsimus. Oluline on ainult see, et kui alguses lepitakse IÕK-s kokku, mida soovitakse IÕK perioodi lõpuks saavutada, siis see ka saavutatakse. Seega ei maksa eesmärkidega üle pingutada. Pigem võib lõpuks leida, et tehti rohkem, kui et plaanisime palju, aga tehtud sai natuke. Koduõppel olev laps ei pea pidevalt klassiga samas kohas olema. Koopia klassi õppekavast ei ole IÕK. IÕK mõte selles ongi, et lähenetakse individuaalselt ja saab kasutada võimalusi, mida koolis 20 lapse ja kellast kellani formaadiga ei ole.

Koduõppel on vanemal õigus kasutada oma tehtud ja leitud materjale. Samuti on õigus koolist saada tasuta kooli õppekava läbimiseks vajalikud õpikud ja töövihikud, kuid ei ole kohustust neid kasutada. Kuidas eesmärgid saavutatakse, on iga õpetaja oma teha. Lapsevanem on koduõppel samamoodi õpetaja nagu kooliõpetaja klassis.

Koduõppele jäämise avaldus tuleb esitada kas 20. augustiks või 20. detsembriks, iga aasta uuesti.

******
Ühe koduõppevanema kommentaar Facebookis koduõppe grupis 24.08.2016

 

Veel IÕK-st.

Võtan eraldi sõna IÕK teemadel, sest süda jäi valutama eelmist diskussi lugedes.

Ma vana ja parkund koduõppevanem ja jälle jõudis kohale see, et IÕK koostamine võib paljudele alustajatele olla tõeline pähkel. Pole vaja üle mõelda!

Panen siia näidiseks oma aastatetaguse koduõppe IÕK ja loodan, et see saab kergenduseks ja kas või näidiseks alustajatele, et keskenduda asjale ja mitte enesepiitsutamisele.

Kogemus, et olen seda mõnel korral segaduses koduõppevanematega jaganud ja saanud vastuseks kergendusohke.

IÕK ei peaks olema piirtlev ja kammitsev ja tagant kloppiv. IÕK peaks olema inspireeriv ja võimaldav! Vanema vastutust näitav ja lootusi peegeldav! Mis muidu üldse koduõppe mõte on? Kodus kooli mängida?

IÕK-le järgneb ju vanemapoolne tulemusi peegeldav tagasiside perioodi lõpus. Mida lootsime- mida tegime/jõudsime- mida saavutasime. Koolil on voli seda pisteliselt kontrollida ja lapsega rääkida, üle vaadata tehtud tööd ja vormistatud vihikud. Mingi lauskontroll ja kontrolltööd on minu mõistes vähemalt esimese kuue õpiaasta jooksul absurdsed!

Mida kontrollitakse? Vanema pädevust? Last? Kuidas saab koduõpet läbi viia, kui tead, et sind kahtlustatakse ja kontrollitakse? Minu taust on waldorfkoolipõhine ja suhelnud olen, tõsi, peamiselt waldorfkoolidega. Seetõttu oleme rääkinud üht keelt, aga sarnaseid õppekavasid on koduõppeaastate jooksul esitatud ka tavakoolile ja neid on aktsepteeritud!

Pean möönma, et tavakooli õppekavadest on mul väga udune aim! Aga waldorfkoolide õppekavadega olen kursis.

Veel – selleks, et tööd planeerida, kirjutan asja enda jaoks küll vahest pikemalt lahti. Mingid teemad, mida käsitleme, on tervikud, teised jadad. Tervikteemadega on oluline alustada ja mingi perioodi jooksul ka lõpetada (ajalooteemad näiteks). Jadadega võid järgmine kord jätkata sealt kust eelmine kord pooleli jäi ja rohkem improviseerida (keeled, matemaatika). Kodune tunnikava lubab mul plaanida, millest tahan rääkida ja kui pikalt ja millest üldse jõuab, et sel teemal jaksaks ka vihikutööd teha või õppekäike ette võtta. Plaanimatult kipub nii olema, et sissejuhatus venib pikaks ja kokkuvõte tuleb rabinal või jääb üldse tulemata, sest tüdime mõlemad, nii laps kui mina.

Kui alustasin, siis tahtsin väga tubli olla ja lapsele kõike jagada, mida teadsin. Nüüd tean ammu, et vähem on rohkem. Aga kui targem on teha vähem, on nii raske valida, millest siis siiski ja mis seekord kõrvale jääb. Lapsed erinevad ka. Igal oma huvinurk ja vastuvõtuvõime. Kui plaan tehtud, siis on mul omal mingi orientiir ja siis lasen protsessil lihtsalt kulgeda ja vaatan, mis päevad toovad. Vahest jõuame rohkemgi, vahest tuleb plaane veelgi kärpida.

Aga neid kavasid ei jaga ma kellegagi! Need on ainult minu jaoks ja teen siis kui tunnen vajadust.

Kaasapandud IÕK kohta veel: see laps on juba tavakoolis ja saab seal hästi hakkama. Selle aasta õppekavad kirjutasin rohkem lahti- ise tahtsin nii!

Kellega vähem tuttav- sel aastal algab mu 14. koduõppeaasta. Koju õppima jäävad kaks last – 2. ja 4. klass. Vanim meie pere koduõppur on praegu 23.

Kui alustasime polnud mingeid IÕK-sid. Kõik tugines isilikel suhetel ja toredatel inimestel. Viibisime eikellegimaal. Nüüd on kõik seadustatud, aga head inimesed on ikka alles! Leiame nad üles ja ärme kaotame end bürokraatiasse! Seadus seda tegelikult ei nõua!

Riinu

***

Riinu kava on Facebookis Koduõppe grupi failides.

Koduõppe kooperatiivid mujal maailmas

Ülevaade 9. aprillil 2016 koduõppe kevadpäeval Tallinnas

Ingrid Vooglaid

Erinevad võimalused: kooperatiiv, keskus, tugigrupp, assotsiatsioon, rikastav programm...

Kes pakub ja korraldab

Kooperatiiv kui koduõppe vanemate ühendus koduõppe ühiselt korraldamiseks või koduuõppe mitmekesistamiseks on enamasti vanemate algatus. Osades kooperatiivides juhendavad kõiki kursuseid ja tegevusi vanemad ise, teistes on palgatud õpetajad osadele või kõigile ainetele ning ringidele.

Nii era- kui munitsipaalkoolide juures on koduõppe keskused, kus pakutakse võimalust osaleda akadeemilistel kursustel või „rikastamise programmides“. Rikastamise programmid hõlmavad meie mõistes valikaineid ja huviringe ning kõike, mis seondub kunsti, käsitöö, liikumise ja muusikaga. Neis saab osaleda nii ühe kursuse kui terve programmi kaupa.

Koduõppe keskused on nagu kogukonnakeskused spetsiaalselt koduõppe peredele.

Koduõppe tugigrupid on perede ühendused suhtlemiseks ja ühistegevuseks ilma akadeemiliste ootusteta.

Koduõppe assotsiatsioonid pakuvad oma liikmetele juriidilist abi koduõppega seotud kohtuprobleemide korral, esindavad koduõppe peresid poliitikas ja meedias ning korraldavad konverentse ja suuri kokkutulekuid.

Kuna USAs on väga palju lapsi koduõppel, on nad sihtgrupiks kõikvõimalike teenuste pakkujatele. 2013. aastal oli USAs koduõppel 1,77 miljonit last (3,4% kooliealistest), sh ainuüksi Washingtoni osariigis 18 000.

Teaduskeskustes korraldatakse regulaarselt koduõppepäevi ning pakutakse eraldi programme koduõppuritele nii ühekaupa kui gruppidele.

Kogukonnakeskustes ehk meie vanas mõistes kultuurimajades pakutakse samuti tegevusi koduõppuritele.

Ka kirikute juures on koduõppe programmid, milledest osad on ainult koguduse liikmetele, osad kõigile.

Mida ja kuidas pakutakse ja tehakse

Kooperatiivid korraldavad lisaks akadeemilisele õppele ja huviringidele ühiseid matku, väljasõite, teatri-, kino-, kontserdi-, muuseumi-, teaduskeskuse külastusi, iganädalasi või igakuiseid pargipäevi, piknikke, emade õhtuid, laagreid. Peetakse üksteise sünnipäevi ja pühasid, toetatakse uue lapsi sünnil. Suurematel kooperatiividel võib olla oma lastekoor, orkester, näitetrupp. Osaletakse spordivõistlustel, korraldatakse laatasid, tantsupidusid. Väiksematele lastele on tundide ajal lastehoid. Organiseeritakse vabatahtlikku tegevust kogukonnas, ühiselt istutatakse puid, korrastatakse naabruskonda. Vanemad jagavad omavahel infot meeldinud õppematerjalidest, koduõppe nippidest.

Kooperatiivi tunnid võivad olla ühel-kolmel päeval nädalas või üle nädala hommikuti. Tavaliselt on 2-3 tundi või ringi päevas. Lapsed on jagatud vanuste või kooliastmete kaupa gruppidesse. Sageli on lisaks peamisele juhendajale tunnis ka abiõpetaja vanemate seast. Hommikusele tunniplaanile võib järgneda ühine lõuna või piknik pargis. Õppeaasta ained otsustatakse suvel, iga vanem pakub oma valdkonnas midagi vastavalt kooperatiivi vajadustele. Vahel on konkreetne vanem vastutav terve kuu tegevuste eest ja järgmine kuu teine vanem. Osad kooperatiivid on orienteeritud rohkem akadeemilistele ainetele, teised huvitegevustele ja suhtlemisele, kolmandad püüavad hoida tasakaalu. Tunnid võivad toimuda renditud pinnal või kodudes.

Üks ema kirjutas distsipliiniga seoses, et nende kooperatiivis on vanematega rohkem probleeme kui lastega. Vanemad, kes on valinud mõne vabatahtliku tegevuse kooperatiivi käigus hoidmiseks, võivad sageli hilineda või üldse mitte kohale tulla, nii et viimasel hetkel on vaja leida keegi neid asendama. Selle lahendamiseks soovitas teine vanem, et oleks algusest peale kokku lepitud, et kui liige oma valitud tööks kaks korda ilma vähemalt 24h ette teatamata kohale pole ilmunud, ei saa ta enam kooperatiivis osaleda ja hilinemise eest võib võtta trahvi, mida saab kasutada õppematerjalide soetamiseks. Kui lastega on tunnis probleeme, mida kohapeal ei saa lahendada, saadetakse laps klassist välja teise juhendajaga ja vajadusel kutsutakse vanem järgi.

Suurema koduõppe populatsiooniga keskustes võib olla iga päev pea igal kellaajal midagi toimumas. Mõne keskuse juures võib käia lausa 500 peret, samas kui mõnes kooperatiivis on 15 eri vanustes last. Osariikides, kus on koduõppeks vaja olla koolis kirjas, on mõnedel kooperatiividel erakooli litsents. Selline erakooli litsentsiga kooperatiiv võib olla katuseks näiteks 400 perele, kes jagunevad piirkonniti 15-70 pere kaupa allüksusteks.

Osalemise tingimused

Kooperatiivides eeldatakse, et vanemad osalevad selle käigus hoidmisel vabatahtliku tööga: tundide juhendamine, abiõpetajaks olemine, sündmuste ja väljasõitude korraldamine, administratiivne töö, lõunasöögi valmistamine, ruumide eest hoolitsemine, lastehoid väiksematele…Vanemate endi korraldatavad kooperatiivid on igaüks ise nägu, sest sõltuvad konkreetsete vanemate jagatavatest valdkondadest, tutvustest huvitavate õpetajate kutsumisel, organisatoorsetest võimetest ja vajadusest suurema või vähema ühistegevuse järele.

Keskustes ja palgatud õpetajatega kooperatiivides on osalustasu.

Kooperatiivides on paika pandud põhikiri, käitumisreeglid, osades ka riietumise nõuded. Osad kooperatiivid on usupõhised, osad kõigile avatud. Mõned on konkreetse pedagoogilise suunaga, näiteks TJEd, klassikaline või Charlotte Mason.

Võimalikud + ja –

Plussid

+Võimalus osaleda kursustel ja tegevustes, mida vanemad ei oskaks juhendada

+Võimalus õppida inimestelt, kes on konkreetses valdkonnas kirglikud

+Lapsed saavad osaleda tegevustes, mida väikeses peres kodus ei saaks või oleks raske teha

+Leitakse sõpru

+Võimaldab kasutada grupisoodustusi kinos, teatris, kontserdil ja mujal

+Vanematel võimalus kodust välja saada ja jagada kogemusi ning nõuandeid teiste koduõppe vanematega

+Kogukonnatunne, kuuluvustunne, ühise saavutuse kogemus

+Kursuste, huvitegevuste ja väljasõitude ühendamine võimaldab vähendada sõidukulusid ja ajakadu, mis tekivad kõige iseseisvalt erinevatest kohtadest otsimisel ja kombineerimisel

+Kui vanematel on mõnes konkreetses aines raskusi lapsega kontakti hoidmisel või tema õppimisstiili toetamisel, võib tulla kasuks selle aine teise õpetajaga õppimine

Miinused

-Sageli nõuab vanematelt suurt ajalist panust korralduses osalemisena

-Võib olla suure osalustasuga, eriti, kui on palgatud õpetajad

-Suurtes gruppides kaob koduõppe individuaalse lähenemise eelis

-Kui kooperatiivis on palju valikuid tegevusteks, mida vabalt kasutatakse, võib kaduda esialgselt planeeritud koduõpe kui perena tegutsemine ja avastamine

-Vahel antakse ka kooperatiivides lastele kodutöid, mis võtavad kodus palju aega, mis jätab vähem aega oma korraldatud koduõppele. Kooperatiiv võib kiiresti võtta üle kooli rolli pere elukorralduse dikteerimisel ja tekitada vanemates tunnet, et koduõpe käib üle jõu, et ei olda piisavad ja põletakse läbi.

-Ka poolepäevane kooperatiivipäev võib vanemal terve päeva kulutada, sest edasi-tagasi sõitmine, laste ja nende asjade pakkimine, ise kooperatiivis tunni juhendamine, aktiivne suhtlemine kulutavad energiat ja eriti introverdi jaoks ei jää päeva teiseks pooleks enam jaksu midagi teha.

-Vahel vanemad liituvad kooperatiiviga lihtsalt seetõttu, et see tundub kasulik ja vajalik, kuigi seal ei pakuta seda, mida neil vaja oleks ja aeg kulub asjadele, mida suudaks ka ise teha. Vahel on mõistlikum liituda ainult konkreetse trenni või ringiga mujal.

-Vanematel ei ole kontrolli kooperatiivi tundides kasutatava õppekava ja teiste juhendajate suhtumiste üle, kui kõik ei ole omavahel juba enne sõbrad ja mõttekaaslased. Võidakse tunda, et sobitumiseks oleks vaja muutuda või näida kellegi teisena.

-Kui laps on koduõppel selleks, et vältida koolist saadavaid mõjusid massimeedia, liigse tehnoloogia kasutuse, käitumise, vandesõnade jms näol, tuleks arvestada, et kooperatiivis on need tõenäoliselt samuti esindatud.

Kellele sobib/kuidas valida?

*kas lastel on vaja tutvuda ja suhelda uute lastega, kes on samuti koduõppel?

*kas on õppeaineid, mida vanemad ei suuda ise õpetada ja mida kooperatiivis pakutakse?

*kas pere ja teiste kooperatiivi perede ning õpetajate väärtushinnangud ja arusaamad haridusest ja kasvatusest ning ootused üksteisele on omavahel kooskõlas?

*kas vanemad on valmis panustama oma aega ja oskusi kooperatiivi toimimiseks – ise midagi õpetama või juhendama, tundide ajal väiksematele lastehoidu pakkuma, administratiivse külje või ruumide eest hoolitsema?

*kas kooperatiivis osalemine sobib perele kaugust, oma nädalaplaane ja muude vajaduste ajakulu arvestades?

*kas kooperatiivis osalemine aitaks kulusid kokku hoida või suurendaks neid üle jõu?

*kas kooperatiivis on osalemise võimalused igas vanuses lastele või ainult kooliealistele?

Liituda on mõtet juhul, kui kooperatiiv vastab konkreetse pere akadeemilistele, sotsiaalsetele ja vaimsetele vajadustele, on mõistlikult lähedal, ei käi ajaliselt ja rahaliselt üle jõu, ei sega oma koduõpet ja pereelu, teiste kooperatiivi peredega on sarnased arusaamad ja hea läbisaamine ning vastastikune usaldus. Kui seda ei ole, saab ilma kooperatiivita samuti väga hästi hakkama. Lihtsam võib olla liituda kohaliku huvikooliga või korraldada paari sõbraperega ühistegevusi vabas vormis. Samuti nagu lapsed ei peaks koolis käima selleks, et õpetajatel oleks tööd ja ametnikel pabereid täita, ei peaks ka koduõppe kooperatiiviga liituma mingitel muudel kui pere vajadustest lähtuvatel põhjustel.

 

Huvitavad näited

http://www.heidirosewatters.com/stewardship/ looduskasvatus koduõppe grupis

http://mtsgreenway.org/blog/homeschoolers-and-dirt-waterfalls

http://hcssd.org/ erakooli litsentsiga kooperatiiv

http://ifamilyleadershipacademy.com/ – TJEd kooperatiiv

http://thepioneerwoman.com/homeschooling/how-is-your-homeschool-co-op-structured/ – palju vanemaid räägivad, kuidas nende kooperatiiv toimib

Muljeid koduõppe konverentsilt Californias

Üks Eesti pere käis (2015. aastal) Californias koduõppe messil ja jagab oma muljeid sealt:

***

California Homeschool Network (CHN) EXPO on nelja päevane konverents ja mess, mis toimub lõuna Californias Los Angelese hotellis. CHM on lõuna California koduõppe ühing tegutsedes Los Angelese ümbruses. Meie elame põhja Californias ning võtsime ette 412 miilise ning 11 tundi väldanud autosõidu, mis võttis ära meil esimese konverentsi päeva. Jõudsime kohale neljapäeva õhtuks ning sellest päevast osa ei saanud. Programm oli selleks päevaks palju väiksem, kui teisteks päevadeks ning paistab, et oligi arvestatud saabumise päevaks. Hotelli jõudes tuli vastu kamp noori, kus poistel olid lillad juuksed ja tüdrukutel neoonrohelised – oleme õiges kohas, sest see on väljaspool standardeid ka siin.

Teine päev oli programm juba tihe ning toimus kuni 7 paralleelselt sessiooni. Tavaliselt oli 2-3 sisulisemat sessiooni ning ülejäänud olid laste tegevused. Lapsed olid jagatud kolme gruppi – kuni 5-aastased, 6-12 ning 13-18. Lisaks vanusepõhistele tegevustele olid ka kõikidele vanustele mõeldud ruumid ehk AAA ruum (all ages activities). Kusjuures teismelistele mõeldud ruumi sai ainult kaelapaelaga – tited ja vanurid ei olnud sinna lubatud.

Mitmed ruumid andsid võimalusi lastel oma aasta jooksul tehtud töid esitada. Riidekunsti klassis oli alustuseks terve tund eraldatud selleks, et lapsed saaksid oma tehtud asju esitada. Õhtul oli 1.5 tunnine talentide show ning veel hiljem tund vaba mikrofoni ning esinejatest puudust ei tulnud. Tase varieerus väga tugevalt. Inimesed olid väga toetavad ning kui kellelgi läks midagi meelest ära, siis plaksutati või aidati muul moel ning show läks kohe edasi. Inimesed ei kartnud vigu teha ning oli aru saada, et osade jaoks oligi saavutatud tase nende hetkeline võimete maksimum vaimsete või füüsiliste piirangute tõttu.

Mitmed sessioonid olid ootuspäraselt erinevatest õpetamise meetoditest või kuidas mõnda ained huvitavaks teha. Näiteks reedel käisime kuulamas matemaatikateemalist loengut, mis näitas kuidas kääridega lõigates paberit saab näidata geomeetrilist kirjeldamist.

Reedene keynote oli Diane Flynn Keith poolt, kes on põhja Californias toimetav veteran koduõpetaja ning valdkonna pioneer ja eeskõneleja. Ta on välja andnud paksu ja põhjaliku raamatu autosõidu ajal õpetamisest (http://www.carschooling.com/), mis on Ameerikas väga oluline kuna sõidud on pikad. Tal on palju erinevaid lugusid kuidas ta oma lapsi õpetades avastas, et lapsed ei vaja mitte õpetajat, kes neile ütleb, mida nad õppima peavad, vaid partnerit, kes aitab neid vastavalt nende küsimustele. Tal on lugematul hulgal näiteid, kuidas tal oli ette plaanitud mingi õpitegevus, kuid kuidas lapsed ise tegevust leidsid hoopis teise nurga alt. Näiteks oli tal plaanis akvaariumis näidata lastele meduuse ning selleks pikk sõit ette võetud. Kohapeal jäi aga laps kinni elektri hai juurde ning mingi veenmine ei tõmmanud last ära selle juurest. Ta läks väga suurde frustratsiooni ning vaatas siis ise neid meduuse. Naastes elektri haide juurde oli seal ümber palju rahvast ning keegi andis selgitusi kala kohta. Selgus, et poiss oli lugenud kohapeal ja küsinud pidajatelt hai kohta ning nüüd esitas oma värskeid teadmisi teistele, mis on üks parimaid õpitu kinnistamise meetodeid. Meduusid jäidki vaatamata ning talle tuli mõistmine, et närveldamine lapse õppimise pärast on tühja kulutamine, sest lapsed leiavad ise võimaluse õppida kui luua soodsad tingimused.

Teine huvitav nõuanne on temalt see, et kuidas üle saada lapse vastupanust õppimisele. Esiteks toob ta välja valemi, et iga koolis käidud aasta kohta peaks lapsel lihtsalt lasta olla ühe kuu kodus ilma õpetamata kui ta jääb koduõppele. See aeg tuleks kahekordistada kui ta on käinud eelkoolis. Eelkooli peab ta eriti „mürgiseks“, sest lapse noore ea tõttu on selle mõju eriti tugev iseseisvale õpihuvile. Mida siis teha? Tema soovitab lugeda. Tema luges oma lastele 3 aastat järjest 7 päeva nädalas kuus tundi päevas! See äratas lastes kustumatu uudishimu ja iseseisva uurimise soovi. Osad teemad jätsid lapsed täiesti külmaks, kui teised viisid nad põnevatele seiklustele.

Ükskord lumest lugedes tahtsid lapsed seda kogeda ning nad sõitsid kuuks ajaks mägedesse. Teinekord lugedes aardeotsijatest hakkasid nad ka ise metallidetektoriga münte otsima ning leidsid ühe väga huvitava mündi. Seejärel läksid nad mündiärisse ning lapse suurt huvi nähes lukustas äripidaja ukse ning viis nad taha ruumi, kus seletas pikalt müntidest. Üldse on Diane palju kasutanud erinevate äride ja alade spetsialiste lastele valdkondade seletamisel. Peale mündiäri käis ta mustkunsti tarvete äris, kus sealne teenindaja õpetas ta vanemale poisile mustkunsti trikke peale seda kui poiss oli kuulnud selle ala põnevusest. Ta istus noorema lapsega poe nurgas ja luges talle kuni vanem poeg õppis mustkunstnikult. Seega kui oled kinni jooksnud ja ei tea, mida teha, siis loe, lihtsalt loe.

Päeva lõpus oli lisaks mängudele ja filmidele ka LGBTQA+ kokkutulek, mis tähendas, et sinna olid oodatud kõik seksuaalsed äärmused nagu Lesbid, Geid, Biseksuaalid, Trans, Queer (ma ei teagi, mis valdkond see on) ning a-seksuaalid. Me olime sellel ajal õhtusöögil ning seda uudistama ei jõudnud.

Söögist rääkides on see konverents täiesti nö tavatoidul ehk lihaga hamburgerid ja pizzad.

Minu jaoks oli hästi oluline aru saada seaduslikkest aspektidest ning ma käisin lausa kahte selleteemalist sessiooni kuulamas. Viimane rääkis üldiselt California koolituse seadusest koduõppe võtmes. Californias on 4 peamist võimalust kodus õpetamiseks:

1. Avalikõigusliku piirkonna kooli alt kodus õpetamine, mis on väga sarnane Eestis samamoodi kodust õpetamisele. Pead järgima kooli programmi ning teste tegema (hinded saama/panema).

2. Avalikõigusliku charter kooli alt kodus õpetamine, mis on maakonna põhine kool, mitte linnaosa. See kool on küll vabam, aga siiski tuleb järgida programmi ja teha teste. Kool annab iga õpilase kohta kuni $3000 maksumaksja raha, mida saab kulutada koolitamise kuludele. Raha võib tunduda ahvatlev, aga vabaduse puudumise hinnaga.

3. Liituda eraõiguslikku erakooliga kui satelliit haru. Olemas on mitmed spetsiaalsed erakoolid, kellel ongi ainult harud, kes tegelikult on perekonnad. Nad täidavad ära kõik paberimajanduse ning korraldavad pargi päevi, ühised väljasõite, koolitus ja rohkem ettevõtmisi kui keegi suudab ära tarbida. Aasta maks ei ole kõrge – $75 ja $300 vahal, aga lisandub ürituste tasu. Koolid on akrediteerimata.

4. Deklareerida ennast kui erakool. See on väga lihtne, võtab aega 10 minutit (loengu pidaja väitel) ning ei maksa mitte midagi. Tuleb pidada kohaloleku päevikut ja immuniseerimise kava. Oma lapsi õpetades ei pea olema sertifikaati/akrediteeringut.

Akrediteeringu puudumine pole üldse mitte mingi probleem. Siin räägitakse ikkagi kodus õpetamisest kuni ülikoolini, keegi ei räägi, et keskkooli peaks minema tavakooli. Seda peetakse väga raskeks ning ebapraktiliseks. Küsitaks ainult, kas ma saan oma lapse ülikooli ning statistika näitab, saab küll ja palju suurema tõenäosusega kui mis tahes muust õppevormist tulles. Kõvades ülikoolides on koduõppijate vastuvõtmiseks eraldi sobivad reeglid ja lausa osakonnad, kes ainult nende meelitamisega tegelevadki.

Kahjuks pole kõik nii roosiline. Koduõppe vastuseisjaid on piisavalt ning pidevalt üritatakse välja mõelda seaduseid, mis koduõpet piiraks või kontrolliks. Kõige kahjulikum oleks vastu võtta koduõppe seadustamine, sest see annaks võimaluse seda reglementeerida ehk luua vajadus sertifikaadi/akrediteeringule, mis on rahaline lisakulu. Niigi ei saa koduõppija riigilt toetust ja kõik tuleb omast taskust, siis soovitakse sellelt veel koorida. Seega tuleb pidavalt jälgida seaduse loomet ning seista vastu piiravatele või mingit lõiku tasustavatele seadustele. Paljud programmid, mis lükatakse tagasi, lihtsalt nimetatakse ümber ja proovitakse juba kümneid ja kümneid aastaid uuesti. CHN tegeleb väga aktiivselt seadusloome jälgimisega ja kaasa rääkimisega.

Öeldi välja, et nii kuidas California ees nii ülejäänud Ameerika järgi ning kuidas Ameerika ees nõnda ülejäänud maailm järgi. Eesti on ju teada kõige Ameerikast üle võtja ilma kriitilise meeleta, mis on kasulik ja mis mitte. Viimasel ajal on ägenenud vaktsineerimise kohustuslikuks tegemise kampaaniad. Californias on 97.5% lastest vaktsineeritud, aga see ei ole piisav. Tänaseks on läbi surutud seadus, mis võtab ära õiguse vaktsiinist loobuda usulistel või vanemlikul soovil laste puhul, kes käivad koolis. Samas, koolis peavad kõik käima – seega kõik peavad olema vaktsineeritud umbes 40 erineva vaktsiiniga. Kusjuures kõiki vaktsiine tohib teha korraga kui laps pole neid kava järgselt teinud ning juba nüüd on lubatud vaktsineerida 12 aastast last ilma vanemliku nõusolekuta. See tähendab, et arstid proovivad jõuda ise lasteni ja meelitada neid vestlusele ilma lapsevanemata, et neid koheselt vaktsineerida vastavalt kavale. Lisaks on välja töötamisel riiklik toetuse süsteem preemiate maksmiseks kõige suurema vaktsineerimise suhtearvuga arstidele.

Kui tegelikult on vaid paar protsenti lastest vaktsineerimata, siis miks on vaja neilt võtta õigus loobuda vaktsineerimisest? See on eelseadus järgmisele sammule, mis teeb kohustuslikuks täiskasvanute korduv vaktsineerimise selliselt, et täiskasvanut ei tohi tööle võtta ilma vastavate vaktsiinide regulaarselt manustamiseta. Üsna peagi on läbi minemas lasteasutuste töötajate kohustuslik vaktsineerimise kava, mis on jällegi esimene samm eelnimetatu suunas. Praegu on välja töötamisel mitusada uut vaktsiini ning vaktsiinide pooldajad on suutnud üsna kõik seaduseks teha, mida nad aga tahavad. Välja toodi ka näide, et vaktsineerimise kava eest vastutav isik sai lisada sinna vaktsiini, mille patenti ta ise omas ning mille müügist teenis sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatuvat tasu. Lisaks ei saa vaktsiini kahjustuse eest kohtusse kaevata vaid tõendatud kahjude korral makstase kahjutasu maksumaksja raha eest loodud fondist ning sealt on väljamakseid tehtud miljardite dollarite eest. See võib tunduda kauge, sest need on USA osariigi taseme seadused, aga on ainult aja küsimus, millal California seadused saavad standardiks üle Ameerika toetatud maailma ning sa võid leida süstla enda tagumikust enne kui sa jõuad öelda „ahsa kurat“.

Messi raames ei olnud mitte ainult töötoad või jutusessioonid. Suur ala on eraldatud ettevõtetele asjade või teenuste müügiks. Kohapeal on kümneid pakkujaid alates mänguasjade müügist kuni koolitusteenusteni lapsevanematele. Lisaks on mitmeid koduõppe peresid, kes müüvad oma laste käsitööd.

Laupäeva õhtul oli tantsuõhtu, mis on jagatud vanuste kaupa. Teismelistele oli tehtud väga eriline pidu, kuhu said sisse ainult vastava käepaelaga ning kõik teismelised olid äärmiselt üles löödud. Tundus, et see aasta oli ’20 aastate riietuse stiil ning teismelised oli tõesti väga uhkelt riides.

Messi lõpetab pidulik koolilõpetamise tseremoonia. Koduõppe lastel ei ole kooli, mida nad lõpetaks ning pole ka vastavat tseremooniat, kus musta kübarat õhku visata. CHN on loonud väga piduliku ja erilise lõpetamise tseremoonia, kus kõik on riides nagu Ameerika keskkooli lõpetaja ikka. Meie laps „lõpetas“ alles esimest klassi ning sellel me ei osalenud.
Päikest, soojust ja peale hakkamist,

Kadri ja Raimond perega.