Kas vanemale saab loota?

Kuulsin  raadiosaates https://vikerraadio.err.ee/1074315/uudis-mirko-ojakivi/1039488

rääkimas Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professorit Margus Pedastet sellest, mis saab Eesti koolisüsteemist edasi. Mu kõrv teravnes kohas, kus põgusalt oli juttu ka sellest, kuidas koduõpe ja distantsõpe on erinevad. Toodi teravalt esile, et kahjuks on mõnes koolis jäänud vastutus sobilikul viisil võtmata distantsõppe rakendamisel ja nii on mitmed lapsed jäetud mitte distantsõppele vaid koduõppele, pannes laste vanematele ja õdedele-vendadel ootamatult õpetajarolli, milleks need ei pea ega saagi valmis olla.

Mulle tundub, et saatejuht ning külaline said seda öeldes üsna hästi aru, et see eriolukorrast tulnud “koduõpe” ei ole võrreldav olukorraga, kus laps on vanema soovil koduõppel. Pean vajalikuks siiski rõhutada, et Eestis nagu kogu maailmas on olemas (ja nende hulk kasvab) see koduõppekogukond, kus pered on teinud oma aastate jooksul kujunenud väärtuste, võimete ja hoiakute alusel kaalutletud otsuse võtta vastutus oma laste haridustee ja õpikeskkonna kujundamise eest väljaspool kooli ning on õnnelikud ja tulevad sellega suurepäraselt toime. Koduõppevanematele on eeliseid distantsõppevanemate ees, oma eelmises artiklis nimetatud märksõnad: teadlikkus, loovus, paindlikkus ja koostöisus sobivad ka siin nimetada. Pedaste räägib saates, kuidas kooli roll oleks olnud distantsõppes algusest peale saata teadlikult ja lõimitult koostatud õpiülesanded, mida paindlikult saaks õppija nädalale jaotada ja iseseisvalt nendega tegeleda (kohandamine õppija jaoks vajadusel samuti kooli ülesanne, vähemalt õppija/vanema juhendamine selles!). Koostöisusest rääkides, kodu ja vanema ülesandeks oleks pidanud jääma vaid vanema jaoks see, mis puudutab õpikeskkonna loomist kodus – rutiinide loomine, et lapsel oleks aeg aj ruum ning vahendid, et iseseisvalt õppida, aga ka puhata, majapidamistöid teha ja perega suhelda.

Pedaste toob hästi välja, et me ei saa kõigilt vanematelt odata, et nad suudaks olla oma lastele pädevad mentorid ja juhendajad, sest meie põlvkonda ei ole selliselt õpetatud, nagu kaasaegses õpikäsituses kajastuvatele arusaamadele kohaselt soovime näha. Siinkohal peame kibedusega tõdema, et selles osas pandud lootused koolisüsteemile on samuti veidi pettumustvalmistavad ja seda näevad nüüd mitmed pered kodus, kui kehv on lugu nt laste ennastjuhtivuse ja iseseisva õppimisoskusega, õpiülesannete eesmärgistamise ja reflekteerimisoskusega. Teravalt joonistub välja õpetajate vähene paindlikus õppekavas orienteerumise osas ja tervikunägemise oskus nt lõimispüüdlustes. Kolmefaasilisest õppimisest (tegevusele eelnev mõtestamine ja järgnev reflektsioon ning tagasidestamine), mis ka distantsõppes rakendatav on (Pedaste sõnul ei ole miski rakendamatu ses osas ka sotsiaalsed oskused) ei ole liiga palju märke viimase kuu jooksul näha/kuulda olnud. Ütlen seda selle põhjal, mida näen sotsiaalmeedias õpetajate/vanemate gruppides  ning kuulen eravestlustest.

Mind ajendas kirjutama Pedaste vastus küsimusele, et kas me saame loota vanema peale üldse lapse õpetamise osas. Vastus oli minu jaoks väga tabav – õpetaja ei ole mitte see, kes ise seda asja hästi oskab – õpetamine ei ole ainult teadmise ja oskuse andmine vaid hoiakute kujundamine ja lapse juhendamine oma motivatsiooni kujundamisel ja õppimisoskuste arendamisel. Kui vanemal ei ole oskusi ega huvi nimetatud pädevusi, uskumusi ja oskusi endas arendada (see on võimalik!), siis on  kahjuks kuritegelik talle panna koduõppe kohustus. Küll aga näen hea koostöö korral toimimas ka sellises peres hästi läbimõeldud distantsõpet.

Olen siin ja eelmises artiklis juba rõhutanud, et distantsõppevanem erineb oluliselt koduõppevanemast, kel on sügav huvi ja motivatsioon oma lapse kasvatamise ja õpetamise vastu ning isegi, kui tal ei ole kraadi pedagoogikas, siis on tänapäeval mitmekesiseid psühholoogia- ja pedagoogikateemalisi kursusi võimalik läbida, et olla nii parem täiskasvanu, vanem, mentor oma lapsele. Tahan veel eraldi välja tuua, et kuna koduõppeperede levinud hoiak on ka ennastjuhtiva õppija väärtustamine, siis tuleb rääkida ka koduõppija erinevusest distantsõppuriga – teda ei ole vaja sel määral motiveerida väliselt ning ta on harjunud seadma endale eesmärke ning nende saavutamiseks pinguta,a. Koduõppevanem on loonud selleks koduse õpikeskkonna ja suhtekeskkonna, kus lapse motivatsiooni juhivad pädevusetunne, mõtestatuse tunne ning kuuluvusetunne.

Autor: Kadi Künnapuu

Toetan alates 2017.a koduõppe koordinaatorina peresid koduõppeosakonnas Tartu Luterliku Peetri Koolis (TLPK). Minu lapsed on koduõppel, naudin nendega ühist aega ja kasvamist. Üks lastest on õppinud ka väikeklassi ja tervislikel põhjustel koduõppe vormis. Olen Avatud Meele Instituudi koolitajana toetanud nii õpetajaid kui ka lapsevanemaid, 2020.a alustasime ka koduõppeteemaliste kursuste läbiviimisega. Minu loomingulisus väljendub Lugemisseikluse jt õppematerjalide loomises ning naudin kursuste/ töötubade/huviringide korraldamist koduõppe kogukonnas kui ka laiemalt. On olnud ka keerulisi hetki ja siis olen tänulik oma oskustele ja teadmistele Tartu Psühhodraama Instituudist, kus 2016.a-2019.a omandasin grupijuhi kutse. Hariduselt olen logopeed ja eripedagog. Olen erialal töötanud alates 2004a lasteaias, erikoolis, kliinikus, hetkel töötan eripedagoogina, konsultandina, koolitajana erapraksises. Suuna olen seadnud rõõmsalt läbi raskuste tähtede poole ning tuge sel teel pakuvad mulle olulised väärtused, mida oleme TLPK koduõppeosakonnas sõnastanud: Teadlikkus, Looming, Paindlikkus, Koostöö. Soovin panustada koduõppe kogukonna loomisesse, et saaksime olla ise see muutus hariduses, mida oleme oodanud. Kirjuta mulle koduope@luterlik.edu.ee, vt ka https://www.luterlik.edu.ee/koduope/.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s