Suvepäevad 2018

Olime 19.-22. juuli Hiiumaal. Need olid ühed minu (Ingridi) lemmikud suvepäevad läbi aegade. Kokku oli saanud omavahel hästi sobiv seltskond seitsmest perest. Juttu jätkus sügava ööni, teemad varieerusid kanapidamisest poliitika ja filosoofiani, vahele ikka koduõpet ka.

Kadi Künnapuu viis kahel päeval läbi lugemisseikluse töötuba, mis lõppes laste etendusega. Aleksei Käär viis meid Nõrgakivi juurde ja Nõrganinale ning juhendas laste ringmänge, Karina Kääriga valmistasime seepi. Mitmel korral käisime rannas ja suvitasime niisama. Rand oli suhteliselt tühi, rahvas oli ilmselt Hiiu folgil. Nõrganinalt tagasi tulles matkas suurem osa seltskonnast läbi mere. Pärast matka said lapsed ponidega sõita ning samal ajal toimusid saalis ühe osalejaga trenn ja köögis küpsetamine. Kahel korral esines meile Blowersite pereansambel. Lastele pakkus seltsi kohalik julgem kass. Pelglikum kass ligi ei tulnud.

Agapäeotsa selts ehk endine Leisu koolimaja on täiuslik koht suvitamiseks või sündmuste korraldamiseks ja seal saab annetuse eest peatuda aastaringselt. Otsige kontakti Facebookis.

Ja pildid 🙂 Pildistas Margit.

 

329 Margit

 

Advertisements

Kevadpäev 2018 ja ühe pere lugu

12. mail toimus Tallinnas koduõppe kevadpäev. Kohal oli üsna vähe osalejaid, kuid juttu jätkus palju.

Alustuseks juhendas Kadi Künnapuu lugemisseikluse töötuba ja tutvustas oma raamatut “Laps, kes leidis oma nime” ning koduõppe võimalust Tartu Luterlikus Peetri Koolis, kus Kadi on koduõppe koordinaator.

Seejärel tutvusime üksteisega lähemalt ja arutasime hingel olevaid teemasid, sh rääkis üks 13-aastane neiu oma koduõppe kogemusest. Lapsed laulsid ja mängisid viiulit.

Ühel perel oli kaasas külaline, kelle tulekust me ei teadnud, kuid kes sisustas lõunasöögijärgse aja huvitava ülevaatega oma pere koduõppest Venemaal ja Leedus. Teen tema räägitust väikese kokkuvõtte.

Vene pere on viimased viis aastat Leedus elanud. Neil on 11 last vanuses 1-15 aastat. Koduõppel kirjas on nad jätkuvalt Venemaal. Venemaal esitatakse koduõppe avaldus üks kord vastavale organile ja see kehtib 11. klassi lõpuni. Üheski koolis koduõppelaps püsivalt kirjas ei ole. Iga aasta tuleb teha eksamid ja eksami ajaks registreeritakse laps ajutiselt koolis. Osad koolid lasevad teha eksameid ainult põhiainetes, teised kõigis. Eksameid saab teha igal ajal aastaringselt. Antud pere lapsed läbivad kaks ainet korraga, üks raskem ja teine lihtsam, teevad nendes eksamid ära ja võtavad järgmised kaks ainet ette. Esimest korda läksid nad kooli eksameid tegema juba oktoobris, õpetajad olid sellest šokeeritud ja kooli hinnang perele ning koduõppe võimalikkusele tõusis kohe. Leedus elades käivad nad jätkuvalt Venemaal eksameid tegemas, kuid mitte enam nii sageli ja palju, sest kooli poolt on suurem usaldus, nende lapsi peetakse geeniusteks.

Uue materjali õppimisel loevad lapsed teksti neli korda läbi, sh esimene kord niisama, teine kord konspekteerides ja edasi vanematele jutustades. Ajaloos kasutavad ajajoont, reaalainetes tabeleid. Inglise keelt õppisid lapsed kaks kuud järjest Eestis sõprade juures elades. Nende inglise keele õpetaja oli ka koduõppe päeval ja ütles, et lapsed väga armastavad õppimist, neid on lihtne õpetada. Inglise keele said nad külas olemisega suhu, loevad ja kirjutavad ka.

Lapsed tegelevad ettevõtlusega. Tegid oma lehmade piimast Leedus koort, müüsid ära, lasid emal saadud raha eest Venemaalt odavamalt pähkleid tuua ja müüsid need Leedus. Nüüd kasvatavad Leedus maasikaid ja müüvad Eestis. Laste isa rääkis, et koduõppes on oluline teha palju vigu ja näidata, et vigadest õpitakse. Näiteks sportlased on väga palju peale kukkumist jälle üles tõusnud. Laps ei tohiks karta vigu teha, kuid koolis karistatakse vigade eest. Koolis arvatakse, et oluline on saada teadmisi, kodus, et õppida õppima. Erinevus on sama nagu kala kätte andmine vs püüdma õpetamine.

Leedus oli perel koduõppe tõttu lastekaitsega probleeme, kuid need lahenesid. Endiste linnainimestena hakkas pere Leedus lehmi kasvatama ning nüüd käiakse kohalikest kolhoosidest nende juurde õppima. Lehmad on neil vabapidamisel, lüpsile tulevad kellukese kutsel. Lüpsmise ajal on lehmadel jõusööt ees, muul ajal heinapall, millest osa tõmbavad omale magamiseks alla.

Pere on veendunud, et Leedus kohanemine ja hästi hakkama saamine on toimunud just tänu koduõppele, sest koduõpe annab võimaluse igal pool inimväärselt elada ja koos areneda.

 

 

 

Individuaalne õppekava lihtsalt ja selgelt

Kogume näidiseid erinevatest individuaalsetest õppekavadest siia. Kui olete valmis oma lapse IÕK-d inspiratsiooni jagamiseks teistelegi näitama, saatke see aadressil ivooglaid (at) gmail.com. Väga oodatud on ka näidised õpimappidest ja kõikvõimalikest muudest materjalidest, mille olete kooli või enda jaoks koduõppel koostanud.

Hindamisega seotud materjalide näidised on siin.

Lingikogu välismaa koduõppe programmidele on siin.

Lühidalt IÕK-st

Individuaalses õppekavas peaks olema kolm osa:

I Pealkiri ja lapse andmed.

Näiteks: pealkiri: Mari Maasika individuaalne õppekava 2011/2012 õppeaastaks

andmed: lapse nimi, kooli nimi, klass, last õpetava vanema nimi, vanema kontakt

II Iga plaanitava õppeaine kohta väga lühidalt teemad, mida kavatsetakse käsitleda. Ühe aine kohta maksimaalselt 1 lk, võib ka paari lausega.

III Hindamise võimaldamiseks tuleks igas aines välja tuua, mida kavatsetakse õppeperioodi lõpuks saavutada. Näiteks, et laps oskab 1000 piires liita-lahutada. Märkida tuleb õpetajad koolis, kes lapse edasijõudmist hindavad ning hindamise meetodid. Õpitu näitamiseks võib kasutada õpimappi, videot, fotosid, blogi, vestlust, teste ja muud, milles kokkuleppele jõutakse. Mõttekas on sobivate õppeainete alla märkida ka huviringid, trennid, muusikakool, teatris ja mujal käimised. Kooli poolt hindaval õpetajal on õigus aktsepteerida lapsevanema pandud hindeid. Vanemal või teisel koduõpet läbiviival isikul on õigus kogu hindamise ajal lapse juures olla ja talle uudses olukorras nõu anda. Kui koolis on lubatud lastel klass lõpetada kolmedega, siis ei tähenda ka koduõppel õppekava täitmine seda, et kõigis ainetes peab saama 5+ panna.

IÕK võib koostada terveks aastaks, poolaastaks, veerandiks, kuidas keegi soovib. Kokkuvõtvalt hindama peab õpetaja vähemalt kord poolaastas. Põhimõtteliselt on kõik kokkuleppe küsimus. Oluline on ainult see, et kui alguses lepitakse IÕK-s kokku, mida soovitakse IÕK perioodi lõpuks saavutada, siis see ka saavutatakse. Seega ei maksa eesmärkidega üle pingutada. Pigem võib lõpuks leida, et tehti rohkem, kui et plaanisime palju, aga tehtud sai natuke. Koduõppel olev laps ei pea pidevalt klassiga samas kohas olema. Koopia klassi õppekavast ei ole IÕK. IÕK mõte selles ongi, et lähenetakse individuaalselt ja saab kasutada võimalusi, mida koolis 20 lapse ja kellast kellani formaadiga ei ole.

Koduõppel on vanemal õigus kasutada oma tehtud ja leitud materjale. Samuti on õigus koolist saada tasuta kooli õppekava läbimiseks vajalikud õpikud ja töövihikud, kuid ei ole kohustust neid kasutada. Kuidas eesmärgid saavutatakse, on iga õpetaja oma teha. Lapsevanem on koduõppel samamoodi õpetaja nagu kooliõpetaja klassis.

Koduõppele jäämise avaldus tuleb esitada kas 20. augustiks või 20. detsembriks, iga aasta uuesti.

******
Ühe koduõppevanema kommentaar Facebookis koduõppe grupis 24.08.2016

 

Veel IÕK-st.

Võtan eraldi sõna IÕK teemadel, sest süda jäi valutama eelmist diskussi lugedes.

Ma vana ja parkund koduõppevanem ja jälle jõudis kohale see, et IÕK koostamine võib paljudele alustajatele olla tõeline pähkel. Pole vaja üle mõelda!

Panen siia näidiseks oma aastatetaguse koduõppe IÕK ja loodan, et see saab kergenduseks ja kas või näidiseks alustajatele, et keskenduda asjale ja mitte enesepiitsutamisele.

Kogemus, et olen seda mõnel korral segaduses koduõppevanematega jaganud ja saanud vastuseks kergendusohke.

IÕK ei peaks olema piirtlev ja kammitsev ja tagant kloppiv. IÕK peaks olema inspireeriv ja võimaldav! Vanema vastutust näitav ja lootusi peegeldav! Mis muidu üldse koduõppe mõte on? Kodus kooli mängida?

IÕK-le järgneb ju vanemapoolne tulemusi peegeldav tagasiside perioodi lõpus. Mida lootsime- mida tegime/jõudsime- mida saavutasime. Koolil on voli seda pisteliselt kontrollida ja lapsega rääkida, üle vaadata tehtud tööd ja vormistatud vihikud. Mingi lauskontroll ja kontrolltööd on minu mõistes vähemalt esimese kuue õpiaasta jooksul absurdsed!

Mida kontrollitakse? Vanema pädevust? Last? Kuidas saab koduõpet läbi viia, kui tead, et sind kahtlustatakse ja kontrollitakse? Minu taust on waldorfkoolipõhine ja suhelnud olen, tõsi, peamiselt waldorfkoolidega. Seetõttu oleme rääkinud üht keelt, aga sarnaseid õppekavasid on koduõppeaastate jooksul esitatud ka tavakoolile ja neid on aktsepteeritud!

Pean möönma, et tavakooli õppekavadest on mul väga udune aim! Aga waldorfkoolide õppekavadega olen kursis.

Veel – selleks, et tööd planeerida, kirjutan asja enda jaoks küll vahest pikemalt lahti. Mingid teemad, mida käsitleme, on tervikud, teised jadad. Tervikteemadega on oluline alustada ja mingi perioodi jooksul ka lõpetada (ajalooteemad näiteks). Jadadega võid järgmine kord jätkata sealt kust eelmine kord pooleli jäi ja rohkem improviseerida (keeled, matemaatika). Kodune tunnikava lubab mul plaanida, millest tahan rääkida ja kui pikalt ja millest üldse jõuab, et sel teemal jaksaks ka vihikutööd teha või õppekäike ette võtta. Plaanimatult kipub nii olema, et sissejuhatus venib pikaks ja kokkuvõte tuleb rabinal või jääb üldse tulemata, sest tüdime mõlemad, nii laps kui mina.

Kui alustasin, siis tahtsin väga tubli olla ja lapsele kõike jagada, mida teadsin. Nüüd tean ammu, et vähem on rohkem. Aga kui targem on teha vähem, on nii raske valida, millest siis siiski ja mis seekord kõrvale jääb. Lapsed erinevad ka. Igal oma huvinurk ja vastuvõtuvõime. Kui plaan tehtud, siis on mul omal mingi orientiir ja siis lasen protsessil lihtsalt kulgeda ja vaatan, mis päevad toovad. Vahest jõuame rohkemgi, vahest tuleb plaane veelgi kärpida.

Aga neid kavasid ei jaga ma kellegagi! Need on ainult minu jaoks ja teen siis kui tunnen vajadust.

Kaasapandud IÕK kohta veel: see laps on juba tavakoolis ja saab seal hästi hakkama. Selle aasta õppekavad kirjutasin rohkem lahti- ise tahtsin nii!

Kellega vähem tuttav- sel aastal algab mu 14. koduõppeaasta. Koju õppima jäävad kaks last – 2. ja 4. klass. Vanim meie pere koduõppur on praegu 23.

Kui alustasime polnud mingeid IÕK-sid. Kõik tugines isilikel suhetel ja toredatel inimestel. Viibisime eikellegimaal. Nüüd on kõik seadustatud, aga head inimesed on ikka alles! Leiame nad üles ja ärme kaotame end bürokraatiasse! Seadus seda tegelikult ei nõua!

Riinu

***

Riinu kava on Facebookis Koduõppe grupi failides.

Koduõppe kooperatiivid mujal maailmas

Ülevaade 9. aprillil 2016 koduõppe kevadpäeval Tallinnas

Ingrid Vooglaid

Erinevad võimalused: kooperatiiv, keskus, tugigrupp, assotsiatsioon, rikastav programm...

Kes pakub ja korraldab

Kooperatiiv kui koduõppe vanemate ühendus koduõppe ühiselt korraldamiseks või koduuõppe mitmekesistamiseks on enamasti vanemate algatus. Osades kooperatiivides juhendavad kõiki kursuseid ja tegevusi vanemad ise, teistes on palgatud õpetajad osadele või kõigile ainetele ning ringidele.

Nii era- kui munitsipaalkoolide juures on koduõppe keskused, kus pakutakse võimalust osaleda akadeemilistel kursustel või „rikastamise programmides“. Rikastamise programmid hõlmavad meie mõistes valikaineid ja huviringe ning kõike, mis seondub kunsti, käsitöö, liikumise ja muusikaga. Neis saab osaleda nii ühe kursuse kui terve programmi kaupa.

Koduõppe keskused on nagu kogukonnakeskused spetsiaalselt koduõppe peredele.

Koduõppe tugigrupid on perede ühendused suhtlemiseks ja ühistegevuseks ilma akadeemiliste ootusteta.

Koduõppe assotsiatsioonid pakuvad oma liikmetele juriidilist abi koduõppega seotud kohtuprobleemide korral, esindavad koduõppe peresid poliitikas ja meedias ning korraldavad konverentse ja suuri kokkutulekuid.

Kuna USAs on väga palju lapsi koduõppel, on nad sihtgrupiks kõikvõimalike teenuste pakkujatele. 2013. aastal oli USAs koduõppel 1,77 miljonit last (3,4% kooliealistest), sh ainuüksi Washingtoni osariigis 18 000.

Teaduskeskustes korraldatakse regulaarselt koduõppepäevi ning pakutakse eraldi programme koduõppuritele nii ühekaupa kui gruppidele.

Kogukonnakeskustes ehk meie vanas mõistes kultuurimajades pakutakse samuti tegevusi koduõppuritele.

Ka kirikute juures on koduõppe programmid, milledest osad on ainult koguduse liikmetele, osad kõigile.

Mida ja kuidas pakutakse ja tehakse

Kooperatiivid korraldavad lisaks akadeemilisele õppele ja huviringidele ühiseid matku, väljasõite, teatri-, kino-, kontserdi-, muuseumi-, teaduskeskuse külastusi, iganädalasi või igakuiseid pargipäevi, piknikke, emade õhtuid, laagreid. Peetakse üksteise sünnipäevi ja pühasid, toetatakse uue lapsi sünnil. Suurematel kooperatiividel võib olla oma lastekoor, orkester, näitetrupp. Osaletakse spordivõistlustel, korraldatakse laatasid, tantsupidusid. Väiksematele lastele on tundide ajal lastehoid. Organiseeritakse vabatahtlikku tegevust kogukonnas, ühiselt istutatakse puid, korrastatakse naabruskonda. Vanemad jagavad omavahel infot meeldinud õppematerjalidest, koduõppe nippidest.

Kooperatiivi tunnid võivad olla ühel-kolmel päeval nädalas või üle nädala hommikuti. Tavaliselt on 2-3 tundi või ringi päevas. Lapsed on jagatud vanuste või kooliastmete kaupa gruppidesse. Sageli on lisaks peamisele juhendajale tunnis ka abiõpetaja vanemate seast. Hommikusele tunniplaanile võib järgneda ühine lõuna või piknik pargis. Õppeaasta ained otsustatakse suvel, iga vanem pakub oma valdkonnas midagi vastavalt kooperatiivi vajadustele. Vahel on konkreetne vanem vastutav terve kuu tegevuste eest ja järgmine kuu teine vanem. Osad kooperatiivid on orienteeritud rohkem akadeemilistele ainetele, teised huvitegevustele ja suhtlemisele, kolmandad püüavad hoida tasakaalu. Tunnid võivad toimuda renditud pinnal või kodudes.

Üks ema kirjutas distsipliiniga seoses, et nende kooperatiivis on vanematega rohkem probleeme kui lastega. Vanemad, kes on valinud mõne vabatahtliku tegevuse kooperatiivi käigus hoidmiseks, võivad sageli hilineda või üldse mitte kohale tulla, nii et viimasel hetkel on vaja leida keegi neid asendama. Selle lahendamiseks soovitas teine vanem, et oleks algusest peale kokku lepitud, et kui liige oma valitud tööks kaks korda ilma vähemalt 24h ette teatamata kohale pole ilmunud, ei saa ta enam kooperatiivis osaleda ja hilinemise eest võib võtta trahvi, mida saab kasutada õppematerjalide soetamiseks. Kui lastega on tunnis probleeme, mida kohapeal ei saa lahendada, saadetakse laps klassist välja teise juhendajaga ja vajadusel kutsutakse vanem järgi.

Suurema koduõppe populatsiooniga keskustes võib olla iga päev pea igal kellaajal midagi toimumas. Mõne keskuse juures võib käia lausa 500 peret, samas kui mõnes kooperatiivis on 15 eri vanustes last. Osariikides, kus on koduõppeks vaja olla koolis kirjas, on mõnedel kooperatiividel erakooli litsents. Selline erakooli litsentsiga kooperatiiv võib olla katuseks näiteks 400 perele, kes jagunevad piirkonniti 15-70 pere kaupa allüksusteks.

Osalemise tingimused

Kooperatiivides eeldatakse, et vanemad osalevad selle käigus hoidmisel vabatahtliku tööga: tundide juhendamine, abiõpetajaks olemine, sündmuste ja väljasõitude korraldamine, administratiivne töö, lõunasöögi valmistamine, ruumide eest hoolitsemine, lastehoid väiksematele…Vanemate endi korraldatavad kooperatiivid on igaüks ise nägu, sest sõltuvad konkreetsete vanemate jagatavatest valdkondadest, tutvustest huvitavate õpetajate kutsumisel, organisatoorsetest võimetest ja vajadusest suurema või vähema ühistegevuse järele.

Keskustes ja palgatud õpetajatega kooperatiivides on osalustasu.

Kooperatiivides on paika pandud põhikiri, käitumisreeglid, osades ka riietumise nõuded. Osad kooperatiivid on usupõhised, osad kõigile avatud. Mõned on konkreetse pedagoogilise suunaga, näiteks TJEd, klassikaline või Charlotte Mason.

Võimalikud + ja –

Plussid

+Võimalus osaleda kursustel ja tegevustes, mida vanemad ei oskaks juhendada

+Võimalus õppida inimestelt, kes on konkreetses valdkonnas kirglikud

+Lapsed saavad osaleda tegevustes, mida väikeses peres kodus ei saaks või oleks raske teha

+Leitakse sõpru

+Võimaldab kasutada grupisoodustusi kinos, teatris, kontserdil ja mujal

+Vanematel võimalus kodust välja saada ja jagada kogemusi ning nõuandeid teiste koduõppe vanematega

+Kogukonnatunne, kuuluvustunne, ühise saavutuse kogemus

+Kursuste, huvitegevuste ja väljasõitude ühendamine võimaldab vähendada sõidukulusid ja ajakadu, mis tekivad kõige iseseisvalt erinevatest kohtadest otsimisel ja kombineerimisel

+Kui vanematel on mõnes konkreetses aines raskusi lapsega kontakti hoidmisel või tema õppimisstiili toetamisel, võib tulla kasuks selle aine teise õpetajaga õppimine

Miinused

-Sageli nõuab vanematelt suurt ajalist panust korralduses osalemisena

-Võib olla suure osalustasuga, eriti, kui on palgatud õpetajad

-Suurtes gruppides kaob koduõppe individuaalse lähenemise eelis

-Kui kooperatiivis on palju valikuid tegevusteks, mida vabalt kasutatakse, võib kaduda esialgselt planeeritud koduõpe kui perena tegutsemine ja avastamine

-Vahel antakse ka kooperatiivides lastele kodutöid, mis võtavad kodus palju aega, mis jätab vähem aega oma korraldatud koduõppele. Kooperatiiv võib kiiresti võtta üle kooli rolli pere elukorralduse dikteerimisel ja tekitada vanemates tunnet, et koduõpe käib üle jõu, et ei olda piisavad ja põletakse läbi.

-Ka poolepäevane kooperatiivipäev võib vanemal terve päeva kulutada, sest edasi-tagasi sõitmine, laste ja nende asjade pakkimine, ise kooperatiivis tunni juhendamine, aktiivne suhtlemine kulutavad energiat ja eriti introverdi jaoks ei jää päeva teiseks pooleks enam jaksu midagi teha.

-Vahel vanemad liituvad kooperatiiviga lihtsalt seetõttu, et see tundub kasulik ja vajalik, kuigi seal ei pakuta seda, mida neil vaja oleks ja aeg kulub asjadele, mida suudaks ka ise teha. Vahel on mõistlikum liituda ainult konkreetse trenni või ringiga mujal.

-Vanematel ei ole kontrolli kooperatiivi tundides kasutatava õppekava ja teiste juhendajate suhtumiste üle, kui kõik ei ole omavahel juba enne sõbrad ja mõttekaaslased. Võidakse tunda, et sobitumiseks oleks vaja muutuda või näida kellegi teisena.

-Kui laps on koduõppel selleks, et vältida koolist saadavaid mõjusid massimeedia, liigse tehnoloogia kasutuse, käitumise, vandesõnade jms näol, tuleks arvestada, et kooperatiivis on need tõenäoliselt samuti esindatud.

Kellele sobib/kuidas valida?

*kas lastel on vaja tutvuda ja suhelda uute lastega, kes on samuti koduõppel?

*kas on õppeaineid, mida vanemad ei suuda ise õpetada ja mida kooperatiivis pakutakse?

*kas pere ja teiste kooperatiivi perede ning õpetajate väärtushinnangud ja arusaamad haridusest ja kasvatusest ning ootused üksteisele on omavahel kooskõlas?

*kas vanemad on valmis panustama oma aega ja oskusi kooperatiivi toimimiseks – ise midagi õpetama või juhendama, tundide ajal väiksematele lastehoidu pakkuma, administratiivse külje või ruumide eest hoolitsema?

*kas kooperatiivis osalemine sobib perele kaugust, oma nädalaplaane ja muude vajaduste ajakulu arvestades?

*kas kooperatiivis osalemine aitaks kulusid kokku hoida või suurendaks neid üle jõu?

*kas kooperatiivis on osalemise võimalused igas vanuses lastele või ainult kooliealistele?

Liituda on mõtet juhul, kui kooperatiiv vastab konkreetse pere akadeemilistele, sotsiaalsetele ja vaimsetele vajadustele, on mõistlikult lähedal, ei käi ajaliselt ja rahaliselt üle jõu, ei sega oma koduõpet ja pereelu, teiste kooperatiivi peredega on sarnased arusaamad ja hea läbisaamine ning vastastikune usaldus. Kui seda ei ole, saab ilma kooperatiivita samuti väga hästi hakkama. Lihtsam võib olla liituda kohaliku huvikooliga või korraldada paari sõbraperega ühistegevusi vabas vormis. Samuti nagu lapsed ei peaks koolis käima selleks, et õpetajatel oleks tööd ja ametnikel pabereid täita, ei peaks ka koduõppe kooperatiiviga liituma mingitel muudel kui pere vajadustest lähtuvatel põhjustel.

 

Huvitavad näited

http://www.heidirosewatters.com/stewardship/ looduskasvatus koduõppe grupis

http://mtsgreenway.org/blog/homeschoolers-and-dirt-waterfalls

http://hcssd.org/ erakooli litsentsiga kooperatiiv

http://ifamilyleadershipacademy.com/ – TJEd kooperatiiv

http://thepioneerwoman.com/homeschooling/how-is-your-homeschool-co-op-structured/ – palju vanemaid räägivad, kuidas nende kooperatiiv toimib

Muljeid koduõppe konverentsilt Californias

Üks Eesti pere käis (2015. aastal) Californias koduõppe messil ja jagab oma muljeid sealt:

***

California Homeschool Network (CHN) EXPO on nelja päevane konverents ja mess, mis toimub lõuna Californias Los Angelese hotellis. CHM on lõuna California koduõppe ühing tegutsedes Los Angelese ümbruses. Meie elame põhja Californias ning võtsime ette 412 miilise ning 11 tundi väldanud autosõidu, mis võttis ära meil esimese konverentsi päeva. Jõudsime kohale neljapäeva õhtuks ning sellest päevast osa ei saanud. Programm oli selleks päevaks palju väiksem, kui teisteks päevadeks ning paistab, et oligi arvestatud saabumise päevaks. Hotelli jõudes tuli vastu kamp noori, kus poistel olid lillad juuksed ja tüdrukutel neoonrohelised – oleme õiges kohas, sest see on väljaspool standardeid ka siin.

Teine päev oli programm juba tihe ning toimus kuni 7 paralleelselt sessiooni. Tavaliselt oli 2-3 sisulisemat sessiooni ning ülejäänud olid laste tegevused. Lapsed olid jagatud kolme gruppi – kuni 5-aastased, 6-12 ning 13-18. Lisaks vanusepõhistele tegevustele olid ka kõikidele vanustele mõeldud ruumid ehk AAA ruum (all ages activities). Kusjuures teismelistele mõeldud ruumi sai ainult kaelapaelaga – tited ja vanurid ei olnud sinna lubatud.

Mitmed ruumid andsid võimalusi lastel oma aasta jooksul tehtud töid esitada. Riidekunsti klassis oli alustuseks terve tund eraldatud selleks, et lapsed saaksid oma tehtud asju esitada. Õhtul oli 1.5 tunnine talentide show ning veel hiljem tund vaba mikrofoni ning esinejatest puudust ei tulnud. Tase varieerus väga tugevalt. Inimesed olid väga toetavad ning kui kellelgi läks midagi meelest ära, siis plaksutati või aidati muul moel ning show läks kohe edasi. Inimesed ei kartnud vigu teha ning oli aru saada, et osade jaoks oligi saavutatud tase nende hetkeline võimete maksimum vaimsete või füüsiliste piirangute tõttu.

Mitmed sessioonid olid ootuspäraselt erinevatest õpetamise meetoditest või kuidas mõnda ained huvitavaks teha. Näiteks reedel käisime kuulamas matemaatikateemalist loengut, mis näitas kuidas kääridega lõigates paberit saab näidata geomeetrilist kirjeldamist.

Reedene keynote oli Diane Flynn Keith poolt, kes on põhja Californias toimetav veteran koduõpetaja ning valdkonna pioneer ja eeskõneleja. Ta on välja andnud paksu ja põhjaliku raamatu autosõidu ajal õpetamisest (http://www.carschooling.com/), mis on Ameerikas väga oluline kuna sõidud on pikad. Tal on palju erinevaid lugusid kuidas ta oma lapsi õpetades avastas, et lapsed ei vaja mitte õpetajat, kes neile ütleb, mida nad õppima peavad, vaid partnerit, kes aitab neid vastavalt nende küsimustele. Tal on lugematul hulgal näiteid, kuidas tal oli ette plaanitud mingi õpitegevus, kuid kuidas lapsed ise tegevust leidsid hoopis teise nurga alt. Näiteks oli tal plaanis akvaariumis näidata lastele meduuse ning selleks pikk sõit ette võetud. Kohapeal jäi aga laps kinni elektri hai juurde ning mingi veenmine ei tõmmanud last ära selle juurest. Ta läks väga suurde frustratsiooni ning vaatas siis ise neid meduuse. Naastes elektri haide juurde oli seal ümber palju rahvast ning keegi andis selgitusi kala kohta. Selgus, et poiss oli lugenud kohapeal ja küsinud pidajatelt hai kohta ning nüüd esitas oma värskeid teadmisi teistele, mis on üks parimaid õpitu kinnistamise meetodeid. Meduusid jäidki vaatamata ning talle tuli mõistmine, et närveldamine lapse õppimise pärast on tühja kulutamine, sest lapsed leiavad ise võimaluse õppida kui luua soodsad tingimused.

Teine huvitav nõuanne on temalt see, et kuidas üle saada lapse vastupanust õppimisele. Esiteks toob ta välja valemi, et iga koolis käidud aasta kohta peaks lapsel lihtsalt lasta olla ühe kuu kodus ilma õpetamata kui ta jääb koduõppele. See aeg tuleks kahekordistada kui ta on käinud eelkoolis. Eelkooli peab ta eriti „mürgiseks“, sest lapse noore ea tõttu on selle mõju eriti tugev iseseisvale õpihuvile. Mida siis teha? Tema soovitab lugeda. Tema luges oma lastele 3 aastat järjest 7 päeva nädalas kuus tundi päevas! See äratas lastes kustumatu uudishimu ja iseseisva uurimise soovi. Osad teemad jätsid lapsed täiesti külmaks, kui teised viisid nad põnevatele seiklustele.

Ükskord lumest lugedes tahtsid lapsed seda kogeda ning nad sõitsid kuuks ajaks mägedesse. Teinekord lugedes aardeotsijatest hakkasid nad ka ise metallidetektoriga münte otsima ning leidsid ühe väga huvitava mündi. Seejärel läksid nad mündiärisse ning lapse suurt huvi nähes lukustas äripidaja ukse ning viis nad taha ruumi, kus seletas pikalt müntidest. Üldse on Diane palju kasutanud erinevate äride ja alade spetsialiste lastele valdkondade seletamisel. Peale mündiäri käis ta mustkunsti tarvete äris, kus sealne teenindaja õpetas ta vanemale poisile mustkunsti trikke peale seda kui poiss oli kuulnud selle ala põnevusest. Ta istus noorema lapsega poe nurgas ja luges talle kuni vanem poeg õppis mustkunstnikult. Seega kui oled kinni jooksnud ja ei tea, mida teha, siis loe, lihtsalt loe.

Päeva lõpus oli lisaks mängudele ja filmidele ka LGBTQA+ kokkutulek, mis tähendas, et sinna olid oodatud kõik seksuaalsed äärmused nagu Lesbid, Geid, Biseksuaalid, Trans, Queer (ma ei teagi, mis valdkond see on) ning a-seksuaalid. Me olime sellel ajal õhtusöögil ning seda uudistama ei jõudnud.

Söögist rääkides on see konverents täiesti nö tavatoidul ehk lihaga hamburgerid ja pizzad.

Minu jaoks oli hästi oluline aru saada seaduslikkest aspektidest ning ma käisin lausa kahte selleteemalist sessiooni kuulamas. Viimane rääkis üldiselt California koolituse seadusest koduõppe võtmes. Californias on 4 peamist võimalust kodus õpetamiseks:

1. Avalikõigusliku piirkonna kooli alt kodus õpetamine, mis on väga sarnane Eestis samamoodi kodust õpetamisele. Pead järgima kooli programmi ning teste tegema (hinded saama/panema).

2. Avalikõigusliku charter kooli alt kodus õpetamine, mis on maakonna põhine kool, mitte linnaosa. See kool on küll vabam, aga siiski tuleb järgida programmi ja teha teste. Kool annab iga õpilase kohta kuni $3000 maksumaksja raha, mida saab kulutada koolitamise kuludele. Raha võib tunduda ahvatlev, aga vabaduse puudumise hinnaga.

3. Liituda eraõiguslikku erakooliga kui satelliit haru. Olemas on mitmed spetsiaalsed erakoolid, kellel ongi ainult harud, kes tegelikult on perekonnad. Nad täidavad ära kõik paberimajanduse ning korraldavad pargi päevi, ühised väljasõite, koolitus ja rohkem ettevõtmisi kui keegi suudab ära tarbida. Aasta maks ei ole kõrge – $75 ja $300 vahal, aga lisandub ürituste tasu. Koolid on akrediteerimata.

4. Deklareerida ennast kui erakool. See on väga lihtne, võtab aega 10 minutit (loengu pidaja väitel) ning ei maksa mitte midagi. Tuleb pidada kohaloleku päevikut ja immuniseerimise kava. Oma lapsi õpetades ei pea olema sertifikaati/akrediteeringut.

Akrediteeringu puudumine pole üldse mitte mingi probleem. Siin räägitakse ikkagi kodus õpetamisest kuni ülikoolini, keegi ei räägi, et keskkooli peaks minema tavakooli. Seda peetakse väga raskeks ning ebapraktiliseks. Küsitaks ainult, kas ma saan oma lapse ülikooli ning statistika näitab, saab küll ja palju suurema tõenäosusega kui mis tahes muust õppevormist tulles. Kõvades ülikoolides on koduõppijate vastuvõtmiseks eraldi sobivad reeglid ja lausa osakonnad, kes ainult nende meelitamisega tegelevadki.

Kahjuks pole kõik nii roosiline. Koduõppe vastuseisjaid on piisavalt ning pidevalt üritatakse välja mõelda seaduseid, mis koduõpet piiraks või kontrolliks. Kõige kahjulikum oleks vastu võtta koduõppe seadustamine, sest see annaks võimaluse seda reglementeerida ehk luua vajadus sertifikaadi/akrediteeringule, mis on rahaline lisakulu. Niigi ei saa koduõppija riigilt toetust ja kõik tuleb omast taskust, siis soovitakse sellelt veel koorida. Seega tuleb pidavalt jälgida seaduse loomet ning seista vastu piiravatele või mingit lõiku tasustavatele seadustele. Paljud programmid, mis lükatakse tagasi, lihtsalt nimetatakse ümber ja proovitakse juba kümneid ja kümneid aastaid uuesti. CHN tegeleb väga aktiivselt seadusloome jälgimisega ja kaasa rääkimisega.

Öeldi välja, et nii kuidas California ees nii ülejäänud Ameerika järgi ning kuidas Ameerika ees nõnda ülejäänud maailm järgi. Eesti on ju teada kõige Ameerikast üle võtja ilma kriitilise meeleta, mis on kasulik ja mis mitte. Viimasel ajal on ägenenud vaktsineerimise kohustuslikuks tegemise kampaaniad. Californias on 97.5% lastest vaktsineeritud, aga see ei ole piisav. Tänaseks on läbi surutud seadus, mis võtab ära õiguse vaktsiinist loobuda usulistel või vanemlikul soovil laste puhul, kes käivad koolis. Samas, koolis peavad kõik käima – seega kõik peavad olema vaktsineeritud umbes 40 erineva vaktsiiniga. Kusjuures kõiki vaktsiine tohib teha korraga kui laps pole neid kava järgselt teinud ning juba nüüd on lubatud vaktsineerida 12 aastast last ilma vanemliku nõusolekuta. See tähendab, et arstid proovivad jõuda ise lasteni ja meelitada neid vestlusele ilma lapsevanemata, et neid koheselt vaktsineerida vastavalt kavale. Lisaks on välja töötamisel riiklik toetuse süsteem preemiate maksmiseks kõige suurema vaktsineerimise suhtearvuga arstidele.

Kui tegelikult on vaid paar protsenti lastest vaktsineerimata, siis miks on vaja neilt võtta õigus loobuda vaktsineerimisest? See on eelseadus järgmisele sammule, mis teeb kohustuslikuks täiskasvanute korduv vaktsineerimise selliselt, et täiskasvanut ei tohi tööle võtta ilma vastavate vaktsiinide regulaarselt manustamiseta. Üsna peagi on läbi minemas lasteasutuste töötajate kohustuslik vaktsineerimise kava, mis on jällegi esimene samm eelnimetatu suunas. Praegu on välja töötamisel mitusada uut vaktsiini ning vaktsiinide pooldajad on suutnud üsna kõik seaduseks teha, mida nad aga tahavad. Välja toodi ka näide, et vaktsineerimise kava eest vastutav isik sai lisada sinna vaktsiini, mille patenti ta ise omas ning mille müügist teenis sadadesse miljonitesse dollaritesse ulatuvat tasu. Lisaks ei saa vaktsiini kahjustuse eest kohtusse kaevata vaid tõendatud kahjude korral makstase kahjutasu maksumaksja raha eest loodud fondist ning sealt on väljamakseid tehtud miljardite dollarite eest. See võib tunduda kauge, sest need on USA osariigi taseme seadused, aga on ainult aja küsimus, millal California seadused saavad standardiks üle Ameerika toetatud maailma ning sa võid leida süstla enda tagumikust enne kui sa jõuad öelda „ahsa kurat“.

Messi raames ei olnud mitte ainult töötoad või jutusessioonid. Suur ala on eraldatud ettevõtetele asjade või teenuste müügiks. Kohapeal on kümneid pakkujaid alates mänguasjade müügist kuni koolitusteenusteni lapsevanematele. Lisaks on mitmeid koduõppe peresid, kes müüvad oma laste käsitööd.

Laupäeva õhtul oli tantsuõhtu, mis on jagatud vanuste kaupa. Teismelistele oli tehtud väga eriline pidu, kuhu said sisse ainult vastava käepaelaga ning kõik teismelised olid äärmiselt üles löödud. Tundus, et see aasta oli ’20 aastate riietuse stiil ning teismelised oli tõesti väga uhkelt riides.

Messi lõpetab pidulik koolilõpetamise tseremoonia. Koduõppe lastel ei ole kooli, mida nad lõpetaks ning pole ka vastavat tseremooniat, kus musta kübarat õhku visata. CHN on loonud väga piduliku ja erilise lõpetamise tseremoonia, kus kõik on riides nagu Ameerika keskkooli lõpetaja ikka. Meie laps „lõpetas“ alles esimest klassi ning sellel me ei osalenud.
Päikest, soojust ja peale hakkamist,

Kadri ja Raimond perega.

2015 suvepäevade ülevaade

Minu (Ingridi) jaoks on koduõppe päevad selline kummaline sündmus, mis iga kord tühistab kõik kahtlused, mis aasta jooksul võivad olla olnud seoses koduõppe valdkonnas tegutsemisega. Iga kord saan sealt suure energialaengu, palju ideid ja inspiratsiooni ja tunnen, et on minu teema ja minu inimesed.

***

Koduõppe suvepäevad toimusid seekord juba kümnendat korda ja olid huvitavad ja rõõmuküllased nagu ikka. Suur aitäh kõigile osalenutele! 🙂

Reede õhtuks oli kohal 9 täiskasvanut ja 23 last, laupäeval lisandus veel osalejaid. Lapsed on koduõppe päevadel alati olnud osalejate seas ülekaalus ning aktiivselt omavahel suhteid loonud ning mänginud. Sotsialiseerumise puudujäägist ei saa koduõppe päevadel osalevate laste puhul küll kunagi rääkida. Siiski, nii vabalt kui sel aastal ei ole lapsed end koduõppe päevadel vist varem tundnud. Ürgse tundega talu õuel sai ringi joosta, aidas ja mängumajas mängida. Nii reedel kui laupäeval esinesid lapsed erinevaid pille mängides ja lauldes. Laupäeval kanti ette nukuetendus loomadest, kes jäävad koduõppele ja aida seinale tehti näitus laste maalidest ja joonistustest. Kunsti kõrval küüris aidapõrandat robothari ja postil rippus ise heegeldatud võrkkiik mänguloomale.

Reede õhtul oli meiega Tallinna Ülikooli tudeng Aari Vaino, kes teeb magistritööd koduõppest ja otsib selle jaoks intervjueeritavaid.

Laupäeval alustasime vestlusringe keemiast ning seejärel kodu ja kooli koostööst rääkides, kuid kokkuvõttes räägiti kõige rohkem ilmselt vabaõppest. Sille keemia õppimise ettekande konspkti saab lugeda siin. Samamoodi õppis Sille poeg inglise keelt. Õppematerjalide järgi keeldus õppimast, kuid hakkas lugema raamatuid, mida polnud veel eesti keelde tõlgitud ja mõne aja pärast avastas Sille juhuslikult, et poeg tõlgib teistele ilma subtiitriteta filmi. Sille tütar, kes lõpetas 2. klassi, on iseseisvalt youtube`i abil õppinud erinevaid keeli ja laulab hiina keeles. Laupäeval laulis meilegi kaks laulu. Youtube`i abil aitas Sille tütrel ka tikkimist õppida. Kui lastel on võimalus ja oskus kasutada raamatukogu ja internetti ning suhelda erinevate inimestega, on neil võimalik pea kõike õppida.

Üks teine koduõppe päevadel osalenud pere on samuti vabaõppe poole kaldunud ja rääkis, et nende lapsed on viimasel ajal astronoomiasse süvenenud. Sellest algas pikk ja kirglik arutelu teemal, mis kujuga ikkagi on Maa. Leiti, et koolis õpetatakse sageli faktina teooriaid, mis on ammu ümber lükatud ning et oluline on aidata lastel õppida küsimusi esitama ja laiemalt uurima.

Kooli ja kodu koostöö ringis jõuti järeldusele, et kui kumbki pool tunneb, et kontakti ei ole piisavalt, siis võiks ise julgemalt ühendust võtta ja mitte oodata, et teine pool seda teeks. Samuti võiks julgemalt tunda huvi, mida teine pool ootab ja kuidas koostööd ette kujutab.

Rakvere Vanalinna Koolil (http://www.vanalinnakool.ee) on nüüd õigus kuni põhikooli lõpuni õpilasi vastu võtta. Siiani oli kuni 6. klassi lõpuni. Uued koduõppesõbralikud koolid on ka näiteks Gaia kool (http://gaiakool.ee/) Tallinnas ja Leiutajate külakool (http://www.kultuurimois.kultuuritehas.ee/leiutajate-kulakool/) Võrumaal. Koduõppe lapsi on valmis vastu võtma ka Vormsi kool (http://www.vormsi.edu.ee/) ja sageli võib olla edukas kontakt oma kohaliku kooliga. Alati tasub enne koduõppele jäämise avalduse esitamist valitud koolist uurida, milline on nende valmisolek koduõppeks ja luua inimlik kontakt.

Kokkuvõttes laadisid koduõppe päevad taas energia ja inspiratsiooniga. Järgmiseks tuleb ehk sügispäev.

2013 suvepäevade ülevaade

Koduõppe suvepäevad 2013 toimusid 19.-22. juulil (põhiosa 20.-21. juulil) Hiiumaal Kõrgessaare vallas Lauka Põhikoolis http://www.lauka.edu.ee/koduleht/

Pildid:
autor koduõppur Riste Käär

Suvepäevad läksid väga hästi, puhkus oli kosutav:)

Kohale jõudis kõige väiksem arv osalejaid, mis meil kunagi olnud on, kuid oli tore aeglaselt koos puhata.

Suvepäevadelt käis läbi kokku 12 täiskasvanut ja 24 last 7 perest, üks laps oli kaasa puhkama laenatud. Esimene pere jõudis kohale juba 17. juulil, kolm peret ja mina (Ingrid) olime kohal 18. (üks 17.)-22. juuli. Kaks peret olid ühe öö ja kaks päeva, üks pere ühe päeva ning üks umbes tunni.

Tutvumisring oli laupäeval enne matka, rääkisime ka suurtest peredest ja laste kasvatamisest üldiselt, lastele antavatest kodustest vastutustest. Üheski osalenud peres ei olnud vähem kui 3 last. Pühapäeval rääkisime pikemalt TJEd lähenemisest ning õppematerjalidest, lastele huvitavatest raamatutest ja lihtsalt südamel olevatest küsimustest. Palju sai rääkida ka ühiselt toidu valmistamise ajal.

Lauka koolimaja jättis meile väga sooja mulje ja oli erakordselt hästi varustatud. Bioloogia-geograafia klassis olid veevannis kaks kilpkonna, keda lapsed mitu korda päevas vaatamas käisid ning neist inspireerituna ka omale kohe kilpkonna tahtsid. Lisaks oli kummalgi korrusel akvaarium ja kilpkonnade juures pikk laud kaetud lopsakate potitaimedega, kõigil nimesildid juures. Üks nooruke mandariinipuu oli ka, ilmselt seemnest kasvatatud.

Toitu valmistasime laste õppeköögis, milleks oli eraldatud eraldi maja esimene korrus, kus oli olemas kõik vajalik, ka riiul kokaraamatute ja ajakirjadega. Köögimaja teine korrus oli tervenisti kunstiklass, seinte ääres maalid, aknal savist tassid ja puust autod.

Peamaja seinad olid kaetud fotode ja maalidega. Teise korruse seintel olid klassi- ja koolipere pildid 1913. aastast tänasteni. 1913. aasta pilt tundus minu jaoks kõige ligitõmbavam. Erinevate aegade pilte vaadates on näha täielikult erinevad maailmad, milles noored kasvavad ja mida ise kannavad.

Iga pere käis omaette mööda Hiiumaad seiklemas ning koos käisime kahel päeval matkamas. Laupäeval käisime vaatamas Viskoosivabriku mageveehoidlaid, mis on väga maalilised järved metsa sees ning pühapäeval käisime Tahkuna rannas, Ristimäel ja Reigi kiriku ning pastoraadi juures.

Sattusime Hiiumaale üsna tormisel ajal. Neljapäeva pärastlõuna ja esmaspäeva hommikupoolik olid päikeselised ja soojad, ülejäänud aeg oli vahelduvalt kas lihtsalt hall ja tuuline või sadas. Kõpu tuletornis käinuid tahtis tuul peaaegu ära viia ja Tahkuna rannas kandis tuul kajakaid neile soovimatus suunas. Üks kohevate sulgedega pääsupoeg lendas lahtise autoukse sisekülje polstrile ja istus seal imetleva rahva hulgas terve minuti.

Merel oli torm ja seepärast ei saanud üks pere plaanitud päeval Saaremaalt tulema, said alles järgmisel päeval tulla. Koolimajal tõmbas tuul ühe katuseluugi lahti.

Käisin üksi ainult jalgsi ümbruskonnas matkamas ja mõnedel matkadel mõtlesin tee peal mitu korda, on mul ikka vaja sinna vastu tuult suruda. Aga jalgsi matkates näeb Hiiumaal palju rohkem kui autoga, sest autoga reisides võib seal juhtuda, et näeb ainult laiu sirgeid asfaltteid metsade vahel, talud ja heinapallivaated on metsade taga ja vahel peidus.

Üks kord juhtus, et vaatasin tee ääres, et siin on vist mingi vana park kitsa jalgraja ja sillakesega. Läksin jalutama ja avastasin ennast ootamatult kellegi aias, samm veel ja oleks marjapõõsaste vahel olnud. Aedu ja selgesti eristatavaid kodu piire kasutatakse seal üsna harva. Vahel hoolega vaadates võib metsa vahel näha punast või kollast maja vilgatamas.

Edasised plaanid

Järgmiseks on plaanis esmakordselt koduõppe sügispäev Tartus. Seal külastame ühiselt mõnda huvitavat kohta ja peame lisaks paaritunnise vestlusringi. Lähem info selgumisel. Siis tuleb talvepäev jaanuaris ühe koduõpet puudutava teema sügavamale arutamisele keskendumisega ja seejärel kevadpäev Tallinnas.

*********

TJEd lähenemisest

https://koduoppekeskus.wordpress.com/2017/07/19/thomas-jeffersoni-nimeline-lähenemine/

Õppematerjalide vestlusringist

Soovitati:

*Koolibri kirjastuselt, näiteks “Kas tunned jõudu?”

*loodus

*ise perega ringi käimine, matkamine, palju liikumine, kohapeal nähtava juurde rääkimine, koduloo õppimine ümbruskonnaga reaalselt tutvudes

*piltidega entsüklopeediad väikestele

*ette lugemine

*loetavale raamatule lapse jaoks huvitava tausta tekitamine, näiteks autori paremini tundma õppimine – ehk on autor kasvanud lapsega samas kohas, siis saab külastada temaga seonduvaid kohti…

*vanemate eeskuju – näiteks vanem õpib fotograafiat ja räägib sellest lapsega või lapse kuuldes, laps pildistab ka ja pöörab tähelepanu kompositsioonile vms

Lasteraamatutest soovitati

*Epp Petrone lasteraamatud

*Alide Dahlbergi raamatud

*”Arvukratt: unejuturaamat kõigile, kellel on hirm matemaatika ees” – arvude maailmaga tutvumiseks

*Eva Ibbotson “Kiilivõrendik” – alates umbes 10a, põnev nii tüdrukutele kui poistele

Netivõimalustest soovitati:

*youtube videod füüsikast ja kõigest muust

*coursera – tasuta kursused kõrgkoolidelt

*khanacademy.org – matemaatika igale tasemele

*kae.edu.ee – Kae kool, eesti keeles õppematerjale, sarnane Khan Academy`ga

*silmaring.ee – eesti keeles videod