Koduõppe suvepäevad 2021 toimusid 6.-8.08 Pärnumaal Seljametsa rahvamajas. Suur aitäh kõigile, kes tulite ja olite ja need päevad oma küsimuste ja kogemuste ja ideedega nii sisukaks tegite!
Osalejaid oli rõõmustavalt palju. Saavutasime osalejate hulgaga taas päris esimese koduõppe konverentsi taseme. Päevad olid sisutihedad nii vestlusringides kui sügava ööni kestnud jutuajamistes. All on ülevaade vestlusringides räägitust. Panin kohati kokku erinevates ringides räägitu, et moodustuks loogiline tervik.
Alustasime reede õhtul tutvumisringiga neile, kes kohal olid. Laupäeva hommikul oli uus laiem tutvmisring ja Kairi Kuha rääkis koduõppele jäämise võimalustest ja korraldusest ning sotsialiseerumisest. Pärastlõunal rääkis Irja Toots Tartu Luterlikust Peetri Koolist nende pakutavast juhendatud ja veebipõhisest koduõppest ning koduõppest III kooliastmes. Pühapäeval alustasime Liis Priksiga, kes tutvustas Rakvere Waldorfkooli sel sügisel avatavat keskkooli ja koduõppuritele haridustee jätkamiseks mõeldud mittestatsionaarse õppe võimalust seal, aitas kokku panna koduõppele jäämise ABC ning rääkis laiemalt koduõppest Rakvere Waldorfkoolis. Pärastlõunal jagas Kertriin Petrov oma pere koduõppe kogemust ja tutvustas valuvaba õppimise põhimõtteid. Mitmed ideed kordusid läbi kõigi vestluste. Lauake kattis end osalejate kaasa tooduga külluslikult.
Siin on praegu ainult minu (Ingridi) märkmed siit ja sealt. Kes tegi veel põhjalikult märkmeid, olete oodatud jagama ja saan siia vahele lisada.
***
Suvepäevadel esindatud olnud koolide info:
*Tartu Luterlik Peetri kool: http://www.luterlik.edu.ee/koduope/
Irja Toots, III kooliastme koduõppe koordinaator TLPK-s: irja@luterlik.edu.ee
*Rakvere Waldorfkool https://rakverewaldorfkool.ee
Liis Priks, RWK koduõppe koordinaator: liis@rwk.ee
*Püha Johannese Kool (Tallinnas) https://pjk.ee/ee/koduope
Ingrid Vooglaid, PJK koduõppe koordinaator: ingrid.vooglaid@pjk.ee
*Kertriin pakub vanematele koduõppe koolitusi: http://kertriin.simplesite.com
https://fienta.com/et/o/6037
Youtube`is on Kertriini logopeedilised muinasjutud keeleharjutustega: https://www.youtube.com/channel/UCNN1xlXaNeMP4F2mfLjqctg
kertriin@gmail.com
***
Kairi jutu võtab kokku tema artikkel fonte.news/haridus/kuidas-votta-laps-koduoppele/.
***
Irja vestlusring peamiselt III kooliastmest
*IÕK-d koostades tuleks kõigepealt mõelda, miks see pere koduõppel on ja mida saavutada soovib. Sellest lähtub, mida ja kuidas ja kui palju õppida. Ära mõtle, miks ei saa enam koolis olla, vaid miks oled koduõppel.
*Kolmandas kooliastmes on IÕK-d koostades oluline arvestada, kas laps soovib minna edasi keskkooli sisseastumiskatsetele. Sisseastumiskatsed võivad koolist sõltuvalt olla oluliselt raskemad kui põhikooli lõpueksamid ja neiks on vaja teadlikult valmistuda. Hea on teada, kas konkreetset ainet on vaja edasi õppimiseks süvendatult ja kvaliteetselt tunda, või on sellest võimalik hindega 3 üle libiseda.
*Koduõppel on edasi õppimise soovi korral põhikooli viimastes klassides eriti oluline eraldi õppida ja drillida eksamite sooritamist konkreetses formaadis. Kasuks tuleb eksamikogemus võõras ebamugavas keskkonnas. Eksamite sooritamist harjutada tasub juba alates 7. klassist.
Harjutage varasemate aastate eksamimaterjalide täitmist aja peale kodust väljas ebamugava tooli ja lauaga. Tutvuge ja arvestage ka hindamistingimustega. Eksamil tuleb olla teadlik ja tähelepanelik detailide suhtes, kus on näiteks vormistuses ainult üks õige variant ja kõige muu eest läheb punkt maha. On olemas ka kogumikud eksamites esinenud tüüpülesannetega, mida saab harjutamiseks kasutada. Samuti on olemas eksamiteks valmistumise kursused ja eraõpetajad pakuvad individuaalset ettevalmistust.
*TLPK veebipõhises koduõppes ei ole aineõpetust. Kursustel on lõimitud erinevad ained. Samuti ei paku kool ettevalmistuskursuseid eksamiteks. Veebipõhises koduõppes toimuvad 1-2 korda nädalas grupitunnid, kus saab teistele esitlusi teha.
*Kui lapsel on motivatsioonikriis ja kool jääb pooleli, siis see ei ole maailma lõpp. Eestis toimib õmblusteta õpitee, täiskasvanute gümnaasiumis on võimalik lõpetada ka põhikooli sealt, kus pooleli jäi. Ka hiljem lõpetatud põhi- ja keskharidusega saab edasi kõrgkooli minna.
*Kui klassi programm on läbitud, siis on klassi võimalik lõpetada ka jaanuaris.
*Vanem ei pea püüdma vägisi kõike ise õpetada. Kolmandas kooliastmes on levinud eraõpetajate abi kasutamine. Eraõpetajaid leiab näiteks aadressidelt
Koduõpetajate pank FB-s
mentornaut
eraopetaja.ee
ning muudest keskkondadest.
Inglise keeles on keskkondi, kus saab veebi teel läbida kursuseid vastavalt oma tasemele, klassist sõltumata. Näiteks
Brilliant.org
Outschool
*Vanemate jaoks on tähtis enesehoolitsus ja võrgustiku, küla loomine koduõppeks. Mitte laps ei ole koduõppel, vaid pere.
*Eksamil on tähtis lugeda tähelepanelikult töökäske. Laps on vanema jaoks samuti nagu töökäsk. Ära püüa vastata küsimustele, mida laps pole esitanud.
Vanematelt:
*Anna parim info vanimale lapsele, siis jõuab see ka nooremateni. Kui vanim laps teab, kuidas infot leida, õpetab ta seda ka noorematele.
*Ära jäta nooremaid lapsi kõrvale, kui suuremad õpivad. Sageli on noorematel lastel vanemate kõrval õppides kooli alustades juba osa kooliprogrammist selge ja nad saavad süvendatult õppida seda, mis huvitama on hakanud.
*Akadeemilistest eesmärkidest tähtsam on südameharidus, mille poole laps elus püüdleb. Lisaks on vaja noortele õpetada eneseregulatsiooni. Noor võiks suuta ise ära tunda, kus on võimaluste aknad, kus milleski lagi, kus teha spurt ühes asjas ja muu mõneks ajaks kõrvale jätta.
***
Liisi ring keskkoolist
Rakvere Waldorfkool avab sel sügisel keskkooli, kus on ka mittestatsionaarse õppe võimalus.
*Mittestatsionaarses õppes on vaja kord kuus koolis kohal käia. Õpilane kohtub konkreetse kursuse õpetajaga üks kord enne kursuse algust ja teine kord pärast selle lõppu. Vahepealsel ajal on materjalid veebis ja õpilane õpib iseseisvalt. Õpetaja otsustab, kas õpilasel on kursus läbitud, koordinaator aitab üldiselt järge pidada.
*Võimalik on arvestada ja kanda üle mujal läbitut, näiteks teaduskoolist, muusikakoolist jms.
*Mittestatsionaarne õpe on keskkoolis keerulisem kui statsionaarne, eeldab väga tugevat enesedistsipliini.
*Eestis on raske luua veebipõhist kooli, sest igasuguse kooli rajamiseks peavad olema tervisekaitse ja tuletõrje nõuetele vastavad kooliruumid, olenemata sellest, kas kunagi ühtegi õpilast füüsiliselt kohale tuleb.
*Eestis ei ole keskkool kohustuslik. Siiani on olnud mõned üksikud võimalused kaugõppeks. Mõned Eesti õpilased on olnud keskkoolis kirjas West River Academy vabaõppe katuskoolis, mis võtab vastu õpilasi üle maailma. Teadaolevalt on vähemalt üks õpilane selle kooli tunnistusega saanud Eestis kõrgkooli sisse.
*Keskkooli avamise mõte Rakvere Waldorfkoolis on, et lapsed saaksid kogemusi erinevatelt elualadelt. Koolis on praktikate epohhid, mida tavakoolis ei saa, näiteks ehitus, maamõõtmine, õmblemine, keraamika, põllumajandus… Kõik epohhid on kõigile statsionaarsetele õpilastele. Valik praktilisi oskusi annab noorele eneseusalduse, et ta saab hakkama.
*Mittestatsionaarses õppes saab noor tegeleda süvitsi edasi oma juba välja kujunenud huvivaldkonnaga. Lisaks on vaja läbida kursuseid muudes valdkondades, et noor ei jääks ühekülgseks. Võimalik on teha mõni epohh koos statsionaarse grupiga.
*Koolikeskkond on nutivaba.
***
Koduõppele jäämise ABC Liisiga
*Kuupäevad varasematest ringidest: avalduse esitamise ametlik tähtaeg on 20. august I poolaastal alustamiseks ja 20. detsember II poolaastal alustamiseks. Koduõppe koordinaatoriga koolidesse saab praktikas igal ajal.
*Kiire ülevaade koduõppele jäämise ametlikust protsessist on aadressil http://koduope.ee/Dokumendid/. Ennast ise koduõppele avatuks nimetanud koolide kontaktid on http://koduope.ee/Koolid/.
*Miks? Koduõppele jäämise põhjus peaks olema positiivne, mitte millelegi vastandumine. Mida see lapsele ja perele annab, et nüüd koduõppele jääme? Koduõppele jäämiseks on oluline mõlema vanema nõusolek. On juhtunud, et üks vanem jätab lapse koduõppele ja teine hakkab selle vastu võitlema ning koordinaatori energia kulub teisele vanemale aru andmisele ning ametkondadega suhtlemisele. Kui teise vanema nõusolek on ebakindel, siis on vaja kõigile koduõppega seotud dokumentidele mõlema vanema allkirja.
*Ootused koolile ja kooli valik. Mida te koolilt vajate? Tutvuge erinevate koolide pakutavaga koolide kodulehtedel, koordinaatoritega suheldes ja FB grupis Koduõpe teiste kogemustest lugedes. Mis on selles koolis vanema vastutus? Kas teie ootused ja selle kooli tingimused sobivad kokku? -> Valige välja kool, esitage avaldus ja käige tutvumisvestlusel.
*Enne IÕK koostamist on vaja selgeks mõelda keskkonna loomine vaba inimese kasvamiseks. Laps on juba vaba, täiskasvanud saavad pakkuda keskkonda, et laps saaks jätkuvalt vaba olla. Mida selleks vaja on? Vanemad on ise lapse jaoks matkimisväärne keskkond nr 1. Mis on lapse keskkonnas puudu või üle? Kas meil on aega koduõppeks ja selleks, mida keskkonnas vaja? Milline on pere elurütm, kas see on lapsele tervislik? Mida on vaja muuta, juurde otsida, ise õppida? Millised on lapse vajadused erinevates valdkondades?
*Vaja on, et vahendid oleksid kvaliteetsed ja mürgivabad. Vahel võib näha, et koduõppelapsed on pastakaga paberi servale midagi teinud ja öeldakse, et joonistasime ka natuke. Õppimisel ja õppeprotsessi nautimisel on vahenditel suur roll.
*IÕK koostamine. Kui lapse ja pere vajadused ning keskkond on läbi mõeldud, siis tuleb IÕK jaoks kooli õppekavast lähtudes õppeained läbi töötada. Iga kooli kodulehel on selle kooli õppekava, kus on ainekavades klasside kaupa välja toodud, mida on vaja selle klassi lõpuks selles aines saavutada. Õppekava üldosas on üldpädevused jms, mida on samuti oluline arvestada, kuid need seostuvad pigem keskkonna loomise osaga. Erinevates koolides võivad olla erinevad juhised IÕK koostamiseks. Enne alustamist tuleks tutvuda kooli juhistega.
*Pärast eesmärkide seadmist on hea läbi mõelda, milliste tegevustega need saavutatakse. Tegevused võivad õppeaasta jooksul muutuda ja kõigis koolides ei nõuta neist täpset ülevaadet.
*IÕK-s peab kindlasti olema märgitud, kuidas tulemusi hinnatakse. IÕK alusel peab olema võimalik poole aasta pärast hinnata, kas selle perioodi IÕK on suuremas osas läbitud või läbimata. Hindamiseks sobivad näiteks ise kodus kontrolltööde tegemine, valmivad esemed, tekstid, videod, fotod, blogi pidamine (kinnise blogi ligipääsu saab anda ainult koordinaatorile ja lähisugulastele), TV ülesannete täitmine, eneserefleksioonid jms. Koordinaatoriga koolides toimub poolaasta hindamine üldiselt arenguvestluse ja õpimapi vaatamisega.
*Alusta tasapisi, ära vala last kohe materjalide tulvaga üle.
*Waldorfkoolis öeldakse, et kogu kasvatus on enesekasvatus.
*Waldorfkoolis on teemad vahel teises järjekorras kui tavakoolis. Näiteks harilikud murrud on üleni 4. klassis, mujal jagatud klasside vahel. Füüsika algab waldorfkoolis 6. klassis, mujal 7. klassis, ning on katsepõhine.
Vanematelt:
*Lapsi ei ole vaja katki teha, et nad elus hakkama saaksid. Sotsialiseerumises on olulisel kohal loomad ja loodus. Sotsialiseerumine ei toimu omaealiste grupis, vaid kokkupuutes erinevas vanuses ja erineva taustaga inimestega.
*Waldorfpedagoogikas on olulisel kohal läbi meelte õppimine. Vasta lapse küsimustele vihje ja uue küsimusega, laps otsib ise vastust.
*Keemia on koristamise seisukohalt väga praktiline aine. Laps saab õppida, kuidas higi- ja rasvaplekke välja saab jms.
*Koduõppele võib algklassides kuluda paar tundi päevas, kuid ülejäänud aeg, mis laps muidu koolis veedaks, on samuti vanema vastutus sisustada. Ka koolis on otsest õppimise aega palju vähem kui koolipäeva pikkus. Vanematel on vaja hoolitseda, et lapsel oleks erinevaid võimalusi ja vahendeid iseseisvaks tegutsemiseks kogu päeva jooksul, ilma ekraanist lapsehoidjana sõltumata, ning ise last tegevustesse kaasata ja oma innuga eeskuju anda.
*Kuidas asendada huviringe? Üks kunstikool kolis eelmisel kevadel õue ja tunnid jätkusid. Inimesed peavad ise looma oma lastele võimalusi. Saab näiteks kunstnikega individuaalselt suhelda. Veebis leidub detailseid õpetusi, ka lastele. Tasub küsida võimalusi omavalitsusest. Vanematel on erinevad tugevused, saab omavahel jagada õpetamist ja juhendamist.
Soovitati kuulata
*Signe ja Tanel Mällo intervjuu “Kooli kuhtumine”, sh koduõppest, 2h
*Kaire Kaur Danieli ja Tiiu Kuurme vestlus koduõppest Ööülikoolis
***
Kertriin
*Motoks on valuvaba õppimine.
*Kaardistas enda ja mehe oskused. Hea on tuua välja oma tugevused, sageli inimesed näevad ainult oma puuduseid. Hakkasid mehega keskenduma praktiliste oskuste edasiandmisele lastele ja see avas lapsed.
*Kaardistas ka oskused, mida laps saab erinevate ametite jaoks juba kodust omandada. Näiteks professionaalsel tasemel koristamisoskused, teadmised erinevate pindade vajadustest ja vahenditest, kokandus, tülide lahendamine… .
*Elu õpetab karmilt, vanem saab õpetada pehmelt. Kasuta ära tuttavaid sädeinimesi, kes on valmis oma valdkonnas jagama ja lapsi oma tegemistesse kaasama.
*Õnnelik pole see, kes saab teha, mida tahab, vaid see, kes teeb kerguse ja rõõmuga ära, mille elu ette paneb.
*Kui laps teab, kes ta on ja mida ta oskab, hakkab ta jagama oma andeid, mitte ei teeni lihtsalt raha.
*Sageli vanemad arvavad, et nende laps on ingel ja tahavad lapse koduõppele võtta, sest õpetaja ütles, et laps on koolis hirmus. Koduõpe ei ole meelakkumine, vanemad hakkavad nägema oma lapse kõiki tahke. Koduõppevanemal on võimalus oma lapse erinevate tahkudega pehmelt tegeleda ja mitte oodata, et elu karmilt õpetaks.
*Kui teed hommikul suu lahti ja saad aru, et teed lastele rohkem kahju kui kasu, siis sel päeval ära õpeta, et lapsel ei tekiks vastikust õppimise vastu.
*Märka lapse vooseisundit ja ära katkesta seda. Ei või segi ajada sõltuvuskäitumisega.
*Lapse keskkond on vaja luua vanemal, arvestades, et see oleks arengut toetav. Kui vanem loob lapsele hommikusöögilauas valiku tervislike ja ebatervislike asjade vahel, siis ei peaks imestama, kui laps valib ebatervisliku.
*Ära karista last tubliduse eest, premeeri.
*Ära võrdle lapsi omavahel, vaata, mis reaalselt praegu olemas on. Raskuste korral on küsimus selles, mis takistab edasiminekut. Leia takistused üles. Näiteks võib olla, et laps peaks lugema tööülesannet, kuid tema fookus on hoopis muudel meeltel.
*Lapsed õpivad seni, kuni fookus püsib. Ilma fookuseta ei õpi kunagi. Vahepeal on vaja emotsioone vabastada või lülituda teisele tegevusele.
*Õppematerjalid loeb eelmisel õhtul läbi ja kriipsutab maha, mida ei taha, et laps loeks. Näiteks mõnest tekstist võib vanem ise trauma saada. Kõik, mis sa valad lapse sisse, peab last teenima. Mida on vaja materjalides asendada?
*Tee lapsega katseid, mis tunne on erinevates asendites olla ja õppida. Näiteks kõvera seljaga on uimane, sirgelt ära tegemise tahe – laps õpib kogemusest, miks on vaja sirge seljaga õppida. Samamoodi katsed toiduga, kuidas keha reageerib pärast selle toiduaine söömist, ka pärast nt kuu aega suhkru vältimist uuesti proovides. Laps ei taha istuda, kui tal on huvitav liikumist toetav keskkond. Võib ka juhtuda, et laps viib vanema iga õhtu jooksma, ei kurda ega unusta ära, mitte vanem ei pea last liikuma ajama.
*Lapsed õpivad alati läbi vaatlemise, vanem on lapsele õppefilm. Laps vaatleb kõigepealt, kas oled lähenetav. Seejärel otsustab, kas tulla midagi koos tegema. Kui lill lõhnab, siis mesilased tulevad. Ole ise meeldiv inimene, siis lapsed tahavad sinuga koos tegutseda.
*Oma oskused on vaja lapse jaoks detailselt lahti mõtestada ja seletada. Näiteks, et ei tuleks mahakirjutamise vigu, seletad näidates ja praktiliste seostega lahti, et loed ülesande läbi, siis kirjutad andmed välja, siis loed ja kontrollid mitu korda üle, paned vihiku vahepeal kinni ja kontrollid veel. Ehituse kvaliteedi eest vastutades on vaja pedantsust detailides.
*Küsi lapselt luba, kas võid teda õpetada, aidata… ja kas nüüd võib. Küsi, kuidas meil oleks võimalik seda koos teha. Mida on vaja, et Sa tahaksid seda koos teha. Vanemal on vaja palju loovust ja taiplikkust. Tee palju nalja, naera enda üle. Võta ennast pjedestaalilt maha, näita lapsele, et õpid ka.
Fotol vasakult:
MTÜ Eesti Koduõppe Keskus 